MAALE ELAMA! @vanamehejuures

1 minut

Lameda kännuööbiku rööked
pröökvel
ühiskondlikult
elundlikus kõneviisis,
laudalõhnalises
vändavänges murrakus

on IN!

Kusagil kauguses ununeb
Luscinia luscinia,
hommikune kaste niidul.
Kusagil kaugusse hääbub
mesilaste sumin @tiliacordata,
linnuparvede kiirelt hääbuv ränd
üle tühjendatud
monokultuuripõldude.

Õhtutundide ehapunane lumm
sirelitesse kasvanud
sinise terrassi
mälestusel,
Matricaria discoidea
ja Heliotropium arborescens
on umbrohtu uppunud,
külateid tallavad peagi
vaid Alnus incana
juured.

Kusagil kauguste bussipeatustes
ootab valget laeva
Arctium tomentosum,
Arno sõidab isaga
(vabandust, vanemaga)
igal hommikul
50 km
lähimasse linna koolimajja.

Kusagil saetakse hiisi
mustaks läikivaks BMW-ks
või krõbisevateks kupüürideks.

Kõik mälestused pannakse
inimelude herbaariumisse
@erm.ee,
et nad sinna sajanditeks unustada,
leides rõõmsalt röögatada
samal ajal mõeldes:
milleks see kõik
nii raske,
nii mõttetult maalähedane.
Ei ühtegi laiki,
ei ainustki klikki,
ei ühtegi roppnaljakalt labast
lüpsivanameest.

Milleks siis sinna maale
üldsegi
minna?

 

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp