?9. IV sai Läänemaa muuseumi valges saalis teoks  koduloolaste klubi poolt korraldatud koduloopäev, kus kodu- ja ajaloohuvilised said kogemusi vahetada.

?Tähistamaks 180 aasta möödumisest Haapsalu kuurordi rajamisest avati Läänemaa muuseumis 11. IV näitus ?Kaks kuurorti?. Möödunud aasta maikuus oli Soome väikelinna Naantali muuseumis näitus, mis tutvustas seda Haapsaluga paljuski sarnast kuurorti. Ühe osa näitusest moodustas Läänemaa muuseumi väljapanek, mis käsitles Haapsalu kuurordi ajalugu kuni 1940. aastani.  Ka Haapsalus tutvustatakse nii Haapsalu kui Naantali kuurordi minevikku. Esmakordselt on eksponeeritud ainus säilinud Bergfeldti mudaravilast pärit tsaariaegne mudavann. Näitus on avatud kuni 26. VI.

Talis Vare

 

?Aprill on Läänemaal aastakümneid olnud laste lauluvõistluste kuu. Koolieelikute lauluvõistlus Kullalind toimus tänavu juba 31. korda. Kooliealiste lauluvõistlust ?Laululind? on korraldatud umbes sama kaua, kuigi mitte igal aastal, vahele on jäänud koolinoorte üldlaulupeo- ja veel mõned aastad. Tänavu toimusid mõlemad võistlused. Noorte vokaalsolistide konkursil ?Laululind? osales 76 õpilast 17 Läänemaa koolist. Lõppkontsert tõi Haapsalu kultuurikeskusesse täismaja publikut. ?ürii liikme, Haapsalu muusikakooli direktori Andres Kase hinnangul on õpilassolistide tase väga kõrge: ?Meedia on oma töö teinud. Õpilastel on oma võimetest selge ettekujutus. Keskpärased ei tulegi konkursile.? ?üriis pikka arutamist ja vaidlusi polnud: igaüks andis oma punktid ja need liideti kokku. Kõige vanemate klassis said kaks Noarootsi gümnaasiumi noormeest Priit Ivanov ja Andre Hein võrdse arvu punkte ja jäidki 1.-2. kohta jagama. Kui kõigis teistes vanuseklassides võidutsesid tütarlapsed, siis vanemate võistlejate hulgas tuli ka kolmandale kohale noormees ja seegi Noarootsi gümnaasiumist Sten Nitov. Häid esitusi oli kõigis vanuseklassides, aga oma ootamatult küpse laulmis- ja esinemislaadiga kuulus  suuremate üllatajate hulka 14aastane Maarja Sukles, kes võitis 14. ? 16.aastaste vanuseklassis. ?ürii esimees Priit Pajusaar hindas kõige kõrgemalt Andre Heina, kes esitas Eric Claptoni pala ning saatis end Claptoni kombel ise ka kitarril. Lõppkontserdil osalenud lauljaid õpetasid Kaja Avila, Ave-Piia Rohtla, Anne Pääsuke, Ülle Tammearu, Anne Kübarsepp, Ulrika Grauberg, Sirje Kiik, Eda Lääs, Karin Lükk ja Janne Raba. 

Ene Pajula

 

Põlvamaa

?21. IV tähistati Valgjärve vallas luuletaja Gustav Wulff-Õie (1865 ? 1946)  140. sünniaastapäeva. Luuletaja sünnikohas Juusal avati mälestustahvel. Saverna põhikoolis toimunud konverentsil kõneles Piret Noorhani (Eesti Kirjandusmuuseum) G. Wulff-Õie elust ja loomingust. Mälestusi vanaisast jutustas pojatütar Mariann Karupää. Saverna raamatukogu näiteringi lapsed esitasid G. Wulff-Õie luulet. Konverentsi raamis laul ?Ööbikule? (?Õrn ööbik, kuhu tõttad sa?), algul  9. kl õpilase Riho Müürsepa esituses, hiljem  tema eestvõttel  ühislauluna. On ju luuletaja just selle laulu sõnade loojana end eesti kirjandus- ja kultuuriloos põlistanud.

Tiina Hoop

 

?2. IV seitsmenda Põlva käsitööpäeva teemaks oli tänavu ?Meeste tööd ja harrastused?. Oma oskusi näitas ligi  poolsada  käsitöömeistrit maakonnast ja mujaltki. Põlva käsitööklubi  juhendaja  ja  peakorraldaja Asta Tageli sõnul polnud tegu mitte laadaga, vaid  näitava-õpetava käsitööpäevaga. Kuna oma oskusi demonstreerisid  seekord mehed, oli tehtu sihtgrupiks naised ja kodu. Kohale tulid puutöömeistrid, sepp, laastutegijad, igat sorti pillimeistrid ja kuulsad Avinurme tünnimeistrid. Mehed õpetasid veel, kuidas  köita raamatuid, teha õllekappu ja ehteid. Ei puudunud linatoodete müügilett ning nahast, klaasist, metallist ja keraamikast  käsitöö. Et  mehed on hinnatud kulinaarid ja õllemeistrid, siis olid  käsitööpäeval kohal  ka nende  alade  asjatundjad. Avatud oli ka puutööde, auto- ja loodusfotode näitus. Demonstreeriti aviomudeleid ja marionettnukke, filateeliat ja numismaatikat. Poiste käsitööpäevale meelitamiseks kutsuti kohale  ka uunikumautod Võrust ja Tartust.

Rein Vill

 

Järvamaa

?6. IV avati Järvamaa muuseumis laste loominguline näitus ?Kott?. Tegu on maakonna koolide õpilasloomingu näitusega, kus lapsed saavad rakendada oma fantaasiat. Kuigi etteantud teema võis tunduda esialgu igav ja raske, sai tulemus vahva. Kottide valmistamiseks oli kasutatud kõikvõimalikke materjale puidust kuni kipsini. Korraldaja Kristi Tederi sõnul näitas mullu korraldatud näitus ?Muna?, et ükski teema pole lastele võimatu. Laste fantaasia võib üllatada ja täiesti pahviks lüüa oma uue lähenemisnurgaga. Nende töid uurides hakkab ka vaatajal mõte liikuma ja tekib isu ise midagi valmis meisterdada.

Helve Huttunen

 

?Järvamaa muuseumis uuendati osa püsiväljapanekust. Uus osa kajastab ajavahemikku Esimesest maailmasõjast Teise maailmasõjani. Viimase 15 aasta jooksul on Järvamaa muuseum kogunud palju huvitavaid XX sajandi esimesel poolel valmistatud esemeid ja tollaseid sündmusi kajastavaid fotosid ning dokumente. Uus püsinäituse lõik keskendub poliitika ja majanduse ajaloole. Uute moodsate vitriinide sahtlid võimaldavad museaale paremini ja rohkem eksponeerida. Näituse rosinad on kunstnik Ants Viidalepa maal kelmikast tuletõrjujast ?Härra peamees?, kasarmu arestitahvel ja Eesti ratsaväelase paraadmõõk ning Erich Kattenbergi valmistatud Järvamaa Põllumeeste Seltsi medalid. Ekspositsiooni sisulise osa panid kokku vanemteadurid Maie Rüütel ja Malle Hõbemägi ning kujundas teadur-pedagoog Helve Huttunen.

 

Raplamaa

?Märtsis-aprillis jõudis Eestist pärit rahvatantsurühm esmakordselt Austraaliasse ja Tasmaaniale. Esinemas käis Raplamaa tantsukollektiiv Kandali.  Kandali kavas oli 33 tantsu, lisaks folklooriseadetele ning Valdo Rebase seadetele veel Ülo ja Pill Luhta, Mait Agu, Ida Urbeli, Kristjan Toropi, Helju Mikkeli, Villu Vähi, Anna Raudkatsi, Salme Valgemäe, Ullo Toomi ja Nelli Uustalu tantse. 5700-kilomeetrine ringsõit toimus rendibussiga, bussijuhtideks Kandali juhendaja Valdo Rebane ja Sydney eesti rahvatantsurühma Virmalised juhendaja Madis Alvre. Mõlemad käisid omal maal vahetult enne reisi spetsiaalselt bussijuhtide kursustel. Reisikorraldusel sai Kandali suurimat abi juba aastate 1928 ? 1930 paiku Austraalias alustanud rahvatantsurühmalt Virmalised, mis on tõenäoliselt üldse kõige vanem järjest tegutsenud eesti rahvatantsurühm maailmas (praegune juhendaja on juba 25 aastat olnud Madis Alvre).

Valdo Rebane

 

Saaremaa

?13. IV kuni 15. V on Kuressaare linnuse peakorrusel ühes kunagistest piiskopi eluruumidest avatud ravimtaimi ja nende kasutamist tutvustav rändnäitus ?Herba?, mis on valminud MTÜ Eesti Folkloori Instituudi, Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi, Tartu Ülikooli Farmaatsia Instituudi ning Eesti Kirjandusmuuseumi Folkloristikaosakonna koostöös. Teavet saab 26 levinuma taime kasutamistraditsiooni kohta eesti rahvameditsiinis ning nende tarvitamise farmakoloogilisest põhjendatusest. Näituse juurde kuuluvad kontroll-lehed, mis aitavad välja selgitada, kui teadlikud on külastajad meie kultuuris tuntud ravimtaimede osas. Allikmaterjaliks on aastatel 1999-2001 valminud andmebaas Herba. Suures osas haarab allikmaterjal XIX sajandi rahvameditsiini, seega on näidataval ka ajalooline väärtus.

?13. IV avati Kuressaare linnuse keldrikorruse näitusesaalis Kuressaare kunstikooli korraldatud rahvusvaheline näitus ?Keskkond läbi kunsti?. 15. maini avatud väljapanek sai teoks ulatuslikuma rahvusvahelise projekti osana.

Projektis ?Nature and enviroment through art? osaleb neli kooli Kuressaare kunstikool Eestist, Istitutio Statale d´Ar
te Sperimentale di Gubbio Itaaliast, Ogre kunstikool Lätist ja Hyvinkää laste-ja noorte kunstikool Soomest. Projekti põhieesmärk on tutvustada õpilasi ja õpetajaid üksteisega, tutvuda nende kultuuridega, keskkonnaga ja loodusega; kasvatada arusaamist teistest rahvustest ja kultuuridest ning õppida nende väärtusi hindama. Projektiga tahetakse edasi anda partnerkoolide oskusi ka teistele Gubbio ? keraamika, restaureerimine, moedisain; Kuressaare  ? nahatöö ja köide, skulptuur (dolomiit); Ogre ? traditsiooniline ja rahvuslik kunst, Hyvinkää ? paberikunst (käsitsi valmistatud paber), punutised, traditsioonilised kunstialad (maalimine, joonistamine, graafika, skulptuur), foto ja video. Läbivateks teemadeks on loodus (aastaajad) ja keskkond, kuid ka kunsti- ja kultuuripärand; kuidas kunstis on aegade jooksul loodust ja keskkonda kujutatud, milliseid vahendeid selleks on kasutatud ja kuidas on see mõjutanud igapäevast elu.

Raul Salumäe

 

Tallinn

?15. IV avasid sisekaitseakadeemia esindajad eestiaegsel politseikooli majal Lai 48 mälestustahvlid. Üks mälestustahvel on pühendatud politseikoolile ning teine selle direktorile Eduard Metsale, kes juhtis kooli kogu selle iseseisvusaegse tegutsemise jooksul aastatel 1925 ? 1940. 15. IV möödus 80 aastat päevast, mil Tallinnas majas Lai 48 avati Eesti Vabariigi esimene politseikool, mis tegutses kuni 1940. aastani, mil kool Nõukogude okupatsiooni tõttu likvideeriti. 15 aasta jooksul lõpetas politseikooli 596 kordnikku ja 716 konstaablit. Kuna politseiametnikke oli vabariigi lõpuaastaiks umbes 1800, siis võib öelda, et ligi 73% politseikoosseisust sai oma hariduse just selles koolis. Et politseinike ettevalmistus ei kannatanud mingisugust kriitikat, näitas ilmekalt 1924. aasta 1. XII riigipöörde katse, kus politsei (v.a ratsapolitsei) ei olnud absoluutselt võimeline mässajatele vastupanu osutama ning mässajatel õnnestus vallutada mitu politseijaoskonda ja hankida sealt relvi, samuti tappa tänaval teiste inimeste hulgas ka 5 politseinikku. Nähes, et nõrk politseiline ettevalmistus ja organisatsioon võib riigi julgeolekule saada saatuslikuks, võetigi ette otsustav samm ? loodi politseikool. Kooli direktoriks määrati 1. III 1925. aastal senine politseikursuste korraldaja õigusteadlane Eduard Mets, kes töötas sel kohal 15 aastat ning maksis selle eest eluga stalinlikus vangilaagris.

Maarika Roosiväli

 

Tartumaa

?Alates 1. IV saab  Tartu linnaraamatukogus vaadata Fred Jüssi fotonäitust ?Liblikatiivad?. Näitus jääb lahti 14. maini.

?5. IV avati Tartu linnaraamatukogus  raamatunäitus ?Nobeli kirjanduspreemia laureaadid?, mida saab vaadata 7. maini. Näitusele on välja pandud suur valik Nobeli auhinnaga pärjatud kirjanike teoste tõlgetest eesti keelde ja raamatukogus leiduvad originaalkeeles raamatud. ?6. IV kohtus Tartu linnaraamatukogu lahtiste uste päeval lastega ?Onu Volgi värsiaabitsa? autor Peeter Volkonski. Sama päeva õhtupoolikul toimunud kirjanduslikul kontserdil esinesid Tartu linnaraamatukogus võrokeelse luuleraamatu ja CD ?Viie pääle? autorid Aapo Ilves, Contra, Jan Rahman, Olavi Ruitlane ning Pulga Jaan. ?13. IV Tartu linnaraamatukogus toimunud algupärase lastekirjanduse päeval said kokku kirjanikud, kirjandusuurijad, pedagoogid, raamatukoguhoidjad ja üliõpilased, et koos arutleda omamaise lastekirjanduse üle. Üheskoos püüti uurida, mil määral autor ja lugeja on oma otsustes vabad ning mil moel seotud. Kirjanduspäeval esinesid Jan Kaus, Reet Krusten, Jaanika Palm, Krista Kumberg, Eva Koff, Piret Päär jt.

?15. IV oli Tartu linnaraamatukogus luule- ja muusikaõhtu ?Kaksainus?. Andres Ehin ja Ly Seppel esitasid oma luulet ning Andres Ehini tõlgitud ja valitud armastusluulet kogumikust ?Kaksainus?.  Õhtu muusikalise poole sisustasid Eeva ja Kalev Lindal.

Linda Jahilo

 

?1. IV ? 22. IV oli Kõrveküla raamatukogus eksponeeritud laste kunstinäitus ?Hans Christian Anderseni muinasjutumaailm läbi Tartumaa laste silmade?.

?25. IV ? 20.V oli Kõrveküla raamatukogus avatud Soome Instituudiga  koostöös valminud Jyväskylä fotograafi Markku Könkköla  fotonäitus ?Selle küla pildid?.

Hele Ellermaa

 

Lääne-Virumaa

?18. IV avati Rakvere Näitustemajas piirituse tootmise ajaloo näituse.  Muu hulgas selgub, et kuulsad margid nagu Viru Valge ja Saaremaa Viin on tehtud prantsuse ning saksa melassi- ja muust piiritusest, mistõttu kumbagi viina ei saa pidada ehtsaks eesti viinaks. Neid viinasid ei põletata Eestis, ehkki meie viinapõletamise kogemus on ligi pool tuhat aastat vana. Kui viinamargid sisaldavad oma nimes Eesti mõnda kohanime ja neid reklaamitakse kui traditsioonilist eesti viina, ei ole sünnis neid segadavõõramaisest piiritusest. Rahvusvahe­line hea tava eeldab, et üks õigetra­ditsiooniline rahvuslik jook on val­mistatud üldjuhul omamaisesttoor­ainest  omal maal. Viinatootmise ajalooliste traditsioonide tundmine ja hoidmine peaks meile olema sama tähtis kui ?otlastel oma viskikultuuri aushoidmine.

?23. IV avati Rakvere Näitustemajas näitus ?Tulelugu?. Näitus valmis koostöös Rootsi Jönköpingi tuletikumuuseumiga. Välja on pandud eksponaate ka Viljandi muuseumi ja Eesti Rahva Muuseumi kogudest. Näidatakse tuletegemise lugu enne ja pärast tikkude leiutamist. Ise saab proovida tuletegemist vibu või tulekivi ning tulerauaga.Tegevustoas võib meisterdada kujusid tikutopsidest ja teha endale tikutoosietiketi.

 

Jõgevamaa

?2. IV tähistati Põltsamaa puhkpilliorkestri 140 aastapäeva Põltsamaa kultuurikeskuses.

?9. IV toimus Põltsamaa Kultuurikeskuses noorte bändide festival ?RockInsult 2005?.

?18. IV tähistati Põltsamaa kunstikooli 5. aastapäeva, mille raames toimus kunstiajaloo konverents Lossirestoranis, külalisena pidas loengu Jüri Kuuskemaa.

?23. IV tähistas Põltsamaa kultuurikeskuses oma 165. aastapäeva segakoor Heli.

?24. IV ? 18. V on Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis  avatud kunstikooli täiskasvanute kujutava kunsti aastanäitus.

Andrei Atskasov

 

Ida-Virumaa

?20. III ? 9. IV toimus kultuurimajas Rugodiv  XIV üleriigiline kooliteatrite festival ?Kuldkalake?. ?ürii ja teatrikülastajad said vaadata ühtekokku üle 30 etenduse: muinasjutud väikestele, nukuetendused, kirjanduslikud  kompositsioonid, filosoofilised lood ja klassikute-dramaturgide näidendid.

?22. ? 24. IV toimus Geneva keskuses rahvusvaheline d?ässmuusika festival ?Narva jazz 2005?.

Valeri Liiv

 

 Valgamaa

?1. IV toimus Valga kultuuri- ja huvialakeskuses staarijäljenduskonkurss. Osales 12 kollektiivi 32 etteastega.

?3. IV osalesid Valgamaa vokaalansamblid Missos vokaalansamblite päeval. Valgamaalt osales 10 kollektiivi 80 lauljaga.

?12. IV  toimus Valga keskraamatukogus 17. Juhan ja Jakob  Liivile pühendatud noorte etlusvõistluse Valgamaa voor. Osales 11 5. ? 12. klassi õpilast.

?21. IV tähistas Valga keskraamatukogu oma 80. taasavamise aastapäeva. Esinema oli  kutsutud Ivi Eenmaa raamatukogu ja omavalitsuse suhetest, Viljandi kultuuriakadeemia tudeng Regina Lapp tutvustas lugejaküsitluse tulemusi, Riidaja Rändteatri näitleja Jaan Kärema korraldas meelelahustusliku kirjanduse tundmaõppimise võistluse.

?23. IV toimus Tõrvas Erni Kasesalule pühendatud kandlepäev. Päev algas konverentsiga Tõrva gümnaasiumis, kus ettekannetega esinesid Aino Orgse, Ants Taul jt. Õhtul oli Tõrva kirik-kammersaalis kandlemängijate kontsert.

Eha Mandel

 

Viljandimaa

?H. Chr. Andersenile  pühendatud tegemisi jagus nii linna kui maakonna raamatukogudesse terve kuu jooksul. Rahvusvahelise lasteraamatupäeva tähistamiseks toimus 1. IV neljandate klasside viktoriin ?Lastele vestetud muinasjutud?. Paremateks osutusid Viljandi Paalalinna, Suure-Jaani &n
bsp;ning Võhma gümnaasiumide õpilased.

?2. IV rahvusraamatukogus toimunud muinasjutuvestja Anderseni  sünnipäevakonverentsil ?Elu täis muinasjutte? esindas Viljandi maakonda maagümnaasiumi õpilane Maria Alesma. Parimate esseede autorid, nende hulgas ka M. Alesma said auhinnaks Taani reisi.

?26. IV toimus projekti ?Tutvumine H. Chr. Anderseni elu ja loominguga? raames tema loomingut uurinud õpilaste reis Tallinna. Seal külastati Taani Kultuuri Instituuti ja teatri Varius sõnalis-muusikalist noorteetendust ?Piltideta pildiraamat?.

?6. IV tähistas Mõisaküla raamatukogu koos lasteaiaga H. Chr. Anderseni päeva. Lastele jutustati Anderseni elulugu ja tutvustati muinasjuturaamatuid. Hiljem joonistati kuuldu põhjal pilte. Anderseni 200. sünniaastapäevale pühendatud üritusi toetasid Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Eesti Kultuurkapitali Viljandimaa ekspertgrupp.

?Raamatukogus toimusid aprillis veel Kalmetu luulepäev, mille organiseerijaks on Kalmetu kooli õpetaja Ene Toomsalu, Juhan ja Jakob Liivile pühendatud etlemisvõistlus ja maakondlik kodu-uurimiskonverents, mille organiseerijaks oli Viljandimaa Omavalitsuste Liidu büroo.

?Karksi-Nuia raamatukogu kirjandusõhtul ?Loeme Juhan Liivi? esinesid sealse gümnaasiumi õpilased. Kõo valla elanikega kohtus kirjanik Kati Murutar. ?Suurt maailmaatlast? esitles Karksi-Nuia ja Viljandi raamatukogus Hardo Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastusest.

?Raamatukogus asuvas linnagaleriis avati 22. IV Viljandi Linnaraamatukogus asuvas linnagaleriis Olustveres elava graafiku ja märgimeistri Tõnu Kuke kuksiimide näitus.

?Aprillis sai Kondase keskuses vaadata Resa Tiitsmaa dekoratiivnukkude näitust ?Seltskond?.  

Maire Killar