Maailmatasemel prantsuse art brut näitus Kondase keskuses

Maailmatasemel prantsuse art brut näitus Kondase keskuses
3 minutit
Visuaal: Alain Lacoste. Ta ei tahtnud ära lennata. 2004. Maal paberil, 21 x 29 cm. Michel Leroux’ marginaalse kunsti kogust.
Alain Lacoste. Ta ei tahtnud ära lennata. 2004. Maal paberil, 21 x 29 cm. Michel Leroux’ marginaalse kunsti kogust.

Kondase keskusel on suur au teatada, et avame reedel, 15. mail kell 17 oma muuseumis selle aasta ühe olulisima näituse “Mayenne loomingus. Ristatud saatused”, mis tutvustab Prantsumaa loodeosas asuva maakonna autsaiderkunstnike loomingut. Avamisel viibivad väljapaneku kuraator Jean-Louis Cerisier naivistliku ja marginaalse loomingu ühingust Création Naïve et Singulière ning ekspositsiooni idee autor ja initsiaator, Prantsuse suursaadik Eestis, Michel Raineri. Ühtlasi esitleme avamisel 64-leheküljelist kataloogi, mida on trükitud nii eesti kui prantsuse keeles.
Art brut (‘toores, töötlemata kunst, kultuurist rikkumatu kunst’) on prantsuse kunstniku Jean Dubuffet’ (1901–1985) kasutusele võetud termin mitteteadvustatud tungilise jõu abil loodud joonistuste ja esemete kohta. Selline kunst on sageli loodud isolatsioonis: haiglates, kinnistes varjupaikades või muudes eraklikes oludes. Angloameerika kultuuriruumis kasutatakse tungiajelise kunsti iseloomustamiseks terminit outsider art, mida meil autsaiderkunstiks nimetatakse. Mõistagi iseloomustab täpsete terminite leidmise soov rohkem kehtivat kunstidiskursust kui loojaid, kes ei tunne vajadust oma tegevust tajuda ega reflekteerida kunsti tegemisena. Sellise marginaalse (pr k singularité) loomingu päralt on ka käesolev näitus.
Mayenni art brut’i liikumine põlvneb naivistlikust traditsioonist, mille silmapaistvamad esindajad on Henri Rousseau, Henri Trouillard ja Jules Lefranc. Viimase eestvedamisel rajati 1967. aastal Vieux Château muuseum, mis on järjepidevalt tegelenud naivistliku ja marginaalse loomingu tutvustamisega Prantsusmaal ja mujal maailmas. 1970. aastate lõpus kihas Lavali linnas kirgas kultuurielu, kus oli tunda ka eelkäijatelt – Henri Rousseau’lt ja Alfred Jarrylt – päritud vabaduse hingust. Sellises vaimses atmosfääris asusid loominguga tegelema mitmed muidu kunstikauged inimesed nagu Robert Tatin, Jacques Reumeau, Alain Lacoste, Céneré Hubert jt, kellest on tänaseks päevaks saanud kollektsionääride lemmikud.
Eelpool nimetatute kõrval esitleme ka nooremaid kunstnikke, kes hetkel Mayenne’is tegutsevad. Näiteks Partick Chapelière käis koolis vaid neljateistkümnenda eluaastani ning õppis seejärel kondiitriks. Praegu töötab ta ühes CD-plaatide pakendamisega tegelevas firmas, kuid ülejäänud ajal loob fantaasiaküllaseid ja väga tundlikke teoseid, mis meenutavad Séraphine de Senlisi uskumatuid lillekimpe. See-eest Serge Paillard uurib unenägusid ja varjatud maailmu, järgides oma loomingus sürrealismi pakutud teed: paralleeltõdede paljastamist automaatkirjutuse kaudu. Pikalt toksikomaania-probleemidega võidelnud Antoine Rigal’i jutustuslaad on aga vägivaldne, tema juhuslikele objektidele maalitud tegelased – enamasti heidikud – on kujutatud viisil, mis meenutab koomiksit.
Enam kui poolesajast teosest koosnev ülevaade sündis Kondase keskuse, Prantsuse Eesti Suursaatkonna, Mayenne’i maakonna volikogu, Laval’i linnavolikogu, ühingu CNS 53 ning kunstikoguja Michel Leroux’ koostöös. Lisaks mahukale kataloogile (tõlkija Anti Saar, kujundaja Kristi Kangilaski) saadab näitust haridusprogramm, mille juurde kuuluvad nii õpitoad kui loengud ja vestlusõhtud. Esimene publikule suunatud ekskursioon toimub muuseumiöö raames, laupäeval, 16. mail kell 18.00, kui väljapanekut tutvustab kuraator Gregor Taul. Kondase keskus on avatud esmaspäevast pühapäevani 11–18. Näitus jääb avatuks 15. juulini.

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp