Hent Kalmo:
1. Pole üllatav, et selle aasta septembris ja oktoobris finantsturgudel valitsenud peaaegu apokalüptilise meeleolu tõttu on maailma asju kokku võtvad kolumnistid hakanud rääkima kapitalismi peatsest lõpust. Loodetavasti saavad need, kes seda räägivad, vähemalt ise aru, mida nad täpselt silmas peavad. Kui kapitalismi all mõelda majandussüsteemi, milles ressursid jaotuvad detsentraliseeritud hinnamehhanismi toimel, siis pole ühegi riigi majandus – ega ka maailmamajandus tervikuna – täielikult kapitalistlik. Avaliku sektori kulutuste märgatav kasv viimaste aastakümnete jooksul viitab pigem sellele, et n-ö kapitalistlik osa majandusest kahaneb. Oleks eksitav tõlgendada neid muutusi erinevate majandusmudelite nullsumma mänguga sarnaneva konkurentsina – „sotsialismi pealetungina” või „kapitalismi lõpuna”. Pigem on tegemist eri laadi otsustusmehhanismide kombineerumisega. Kardetavasti ei ole selline kirjeldus piisavalt seksikas, et sobida kahe kohvitassi vahel põgusalt läbi loetud kolumnisse, kuid vähemalt on see täpsem ega sarnane loosungiga. Filosoofid ütlevad, et pole selgitust, mis ei varjuta. Kui jutt on millestki nii keerulisest nagu kaasaegne majandus, on hädatarvilik seda meeles pidada.
Turg on alati nõudnud formaalset või mitteformaalset (nt viisakusel, tavadel, reputatsioonil või hirmul põhinevat) reguleerimist. Kapitalismi ajaloos on uute turgude tekkele peaaegu alati järgnenud turutõrked, mis on omakorda kutsunud esile innovatsiooni reguleerimises. Seda võib näha ka nüüd. Finantssüsteem laienes uut laadi instrumentide väljamõtlemise ja kauplemisega, püsis üsna pikka aega ühes, üleüldisele usaldusele rajatud tasakaalupunktis ning kui see usaldus kadus, hargnes üha kasvava paanika saatel koost. Kohe pärast seda hakati mõtlema uut laadi regulatsioonimeetmetele. Ehkki riigi sekkumine niisuguses vormis võib näida kargu ulatamisena hinge vaakuvale kapitalismile, on see tegelikult osa uute, üha virtuaalsemate hüvistega kauplevate turgude tekkimisest. Tähelepanuväärselt toetuvad kõik, ka sotsialistide sellel aastal ette võetud rahanduslikud ja eelarvelised „tulekustutusmeetmed” ise kapitalistlikule kasumiajendile. Pangandussüsteemi raha sissepumpamisel ei ole mõju, kui seda kasumi lootuses edasi ei laenata.