Näib, et on igavene, lõppematu häda
ka siis, kui miski pole liiga mäda.
Vist on see lihtne lakkamatu Eesti.
A kesse teda meie eest nüüd teekski.

Ah et on häda. Igioma. Katkematu.
Kui mitte päris-, siis vast pisipatu
võiks omaks võtta vast ka enda seest,
kuid seda segab väike vaene Eest-
i.

Loom koiduvalgel kisendab!
Hunt, põder, metskits ägavad,
rott, mäger, kobras, säga, nad
on üks, mis meile sisendab:

mets härmatises surnuvaik
ja suvi imetabane.
Nüüd tagane ja ole vait.

Sa, tänane või tunane.

Koit.
Idas.
Veripunane.