Ettepanekud pronkssõduri saaga

lahendamiseks

Et pronkssõdur kannab ERINEVAT sümboltähendust eri huvi-, rahvus- ja ühiskonnagruppidele, siis teen ettepaneku: pronkssõduri platsile maetud sõdurid ümber matta kohta, mille valib see huvi­grupp, kes soovib langenud sõdureid mälestada;

pronkssõdurit mitte teisaldada, vaid täiendada seda platsi kõikide aegade jooksul Tallinnas või kogu Eestis olnud ja lõhutud/teisaldatud ausammaste koopiatega või makettidega, koos mitmekeelse tutvustusega antud ausamba või monumendi tekke-, olemise ja lõhkumise loo kohta, mis kokku moodustaks ajaloomosaiigi ja illustreeriks võõrvallutajate ja okupantide kohal­olekut Tallinnas ja Eestis. See väljak koos nende monumentidega võiks olla okupatsioonimuusemi püsiekspositsiooni osa.

Põhjendan ettepanekut sellega, et monumentide lõhkumine, mida sümboli staatuses pronkssõduri teisaldamine kindlasti on, iseloomustab rahva väiklust ja kitsarinnalisust, võimetust oma ajalooga mitte leppida. Ajalooga, mida teadupärast muuta ei saa. Küll aga saame muuta oma suhtumist ajaloosse ja sellest üle olla, olla uhked, et oleme säilinud eestlastena sellel maal, vaatamata kõikidele okupantidele. Seega võiksid eestlaste jaoks nii pronkssõdur kui kõik teised olnud/lõhutud/teisaldatud monumendid omandada uue sümboli tähenduse ja meenutada üht okupatsiooni paljude teiste seas. Turistidele oleks see vaatamisväärsus ja õigustaks meie eneseusku, et oleme väikesed arvult, aga suured vaimult; et suudame üle olla lõhkumise kirest ja asendada selle loomise palanguga; et suudame üle olla oma ajaloost, sellest õppida ja tulevikus paremini toime tulla.