Viimastel aastatel on EASi loomemajanduse tugistruktuuride meede andnud võimaluse laiendada eksporditegevust ja luua tingimusi kogu ekspordivaldkonna professionaalsemaks muutmiseks. Tulemuseks on koolitused, messid ja kontaktüritused Eestis ja välismaal, klassikalise muusika alal ka lepingud agentuuridega (nt Oliver Kuusikule ja Anna-Liisa Bezrodnyle), festivalidel osalemine ja kontserdipakkumised. Eesti jazzi rahvusvaheline kandepind on laienenud (kutsed mainekatele festivalidele, edukad tuurid). Tallinna muusikanädala (Tallinn Music Week) tulemusel on popmuusika valdkonnas teinud läbimurde Ewert & Two Dragons, mitu kollektiivi on saanud plaadilepinguid ja kontserdireise.
Toetused ei ole pidevad, vaid mõeldud protsesside alustamiseks. Praegusel etapil on oluline saavutatu nii-öelda kapitaliks muuta ja tuleviku huvides tööle panna.
Mis on peamine, mida tuleks uue eelarveperioodi määruses muuta ehk mis on seni olnud suurim EASi toetustega seotud sisuline takistus (kui jätta välja bürokraatia) eesmärkide saavutamisel?
EASi projektid nõuavad 20% omafinantseerimist ja kõige projektiks vajaliku eelfinantseerimist. See omakorda eeldab intressivaba laenu võtmist. Loodan, et järgmisel eelarveperioodil leitakse võimalusi ka projekti finantsskeemi toetamiseks – sellest päris mööda vaadata ei saa.
Väga oluline on loomingulise tegevuse ja majanduse tasakaalu saavutamine. Tasakaalupunkt erineb valdkonniti ja selle leidmine nõuab terviklikku lähenemist. Nii mõndagi rahvuskultuuriliselt tähtsat sündmust ei saa tõlgendada ja hinnata (üksnes) loomemajanduse seisukohalt. Seejuures jääb ärimaailmaga koostöömudelite arendamine ja majandusliku lisaväärtuse toomine kogu kultuurivaldkonnas üheks loomemajanduse eesmärgiks.