Loomade tööjõud on poliitikakujunduses suuresti tähelepanuta jäänud ning töö- ja loomakaitseseadustest valdavalt välja jäetud, kuid sellest tulenevad paljud küsimused inimeste ja loomade vaheliste suhete tulevikust. Olgugi keerulised, kutsuvad need küsimused filosoofe, juriste, uurijaid, õpetlasi, loomakaitsjaid, poliitikuid, MTÜsid, institutsioone ja valitsusi uurimistööle, et otsida planeedi, inimeste ja muude loomade jaoks kestlikke lahendusi. Veelgi tähtsam on, et need lahendused tooksid kasu nii loomadele, keda inimesed rakendavad paljudes töödes, kui ka loomadele, kes pakuvad hädavajalikke ökosüsteemi teenuseid¹ kogu inimkonnale.

Olukord on selline, et loomtööjõud on ühiskonnas tõepoolest kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt alakaitstud, tööloomad on jäänud kellegi omanduses olevaks varaks ilma võimaluseta kasutada tööalaseid õigusi, kuigi see vananenud arusaam loomadest ei vasta enam ühiskonna ootustele – me ei käsita loomi enam masina, ressursi või pelga kauba­artiklina, vaid üha rohkem tundliku olendina. On hädavajalik anda töö­loomadele täieliku kaitstuse staatus, eriti võttes arvesse nende ebakindlat tulevikku vanaduses, vaesuses, hüljatuses, haiguste või vigastuse korral. Et loomad ei saa ise endale õigusi nõuda, peavad loomakaitsjad seda nende eest tegema.

Tuleb loobuda inimkesksest arusaamast tööst, et mõista mitmekesiseid tööülesandeid, mida loomad ühiskonnas täidavad, et kohelda neid ühiskonnaliikmetena, kellel on õigus sotsiaalkaitsele – tervishoiu-, töötuse-, puhkeaja- ja pensioniga seotud õigused –, ja et tagada tööloomadele seadusjärgsed õigused tööl ja väljaspool tööd. Kuigi leidub ettepanekuid tööloomade tunnustamiseks mitteinimloomadest töötajatena, kellele laieneks töötajate õigused, ei ole üleilmset regulatsiooni, mis käsitleks mitteinimesest töötajate juriidilist staatust, töö- ja elutingimusi ning õigusi. Võttes aluseks loomauuringuid, tuleks kehtestada loomade juriidiline staatus asjast „füüsiliseks mitteinimisikuks“,² samuti võtta kasutusele „voorusliku loomatöö“ mõiste, näitamaks suunda kauaoodatud rahvusvahelisele regulatsioonile. Väärikas töö kõigile on seatud XXI sajandi ülemaailmseks eesmärgiks,³ siiski on tänapäeval orjandus, sunniviisiline töö ja paljud töökohal toimepandavad kuritarvitused jätkuvalt olemas ja see jätab pleki nii inimeste kui ka loomade tööle. Töötavad loomad on seni jäetud sellest eesmärgist välja, kuigi me ei saa eitada, et nad panustavad oma tööga paljuliigilise ühiskonna püsimisse ja arengusse.

Üle maailma tuleb loomad lugeda mitteinimloomadest töötajateks ja maailmapoliitikas tuleb nende huve tõsiselt võtta sellistes institutsioonides nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja Rahvusvahelise Tööorganisatsioon. Tuleb välja töötada standardid, et mõjutada riike parandama loomade töö- ja elutingimusi, ning siduvamad normid arvukate väärkohtlemise vormide ennetamiseks ja nende eest karistamiseks ning keelustada loomade ekspluateerimine. Juriidilises mõttes on aeg tuua loomad kapist välja, kuna neid on seal hoitud liialt kaua.

Kui XXI sajandil mõtestatakse ümber inimeste ja loomade suhete olemus ja kvaliteet ning nende suhete vastastikune iseloom (mida on looma­del vastutasuks saada?), võib loomade tööelu saada loomade staatuse ja õiguste põhjaliku muutmise alustalaks. See annab võimaluse täiustada nii paljude liikidega ühiskonnas töötavate koduloomade kui ka oma territooriumil elavate metsloomade juriidilist klassifikatsiooni, sotsiaalset ja poliitilist kohta. Töömaailm on viljakas paik loomaõiguste edendamiseks ülemaailmse loomade tööõiguse arendamise kaudu, aga ka looduse ja selle elanike tugevamaks kaitsmiseks, võttes arvesse ka metsloomi, kes osutavad elu säilimiseks hädavajalikke teenuseid. Loomatöö mõtestamine võimaldab ületada traditsioonilise lõhe loomade heaolu ja loomade õiguste vahel ja sellel on jõudu nihutada loomad välja instrumentaalsest perspektiivist, selleks et õiguslikult vaadeldaks neid liikide­vahelise solidaarsuse⁴ ja liikidevahelise õiguse⁵ raamis­tikus füüsiliste mitte­inimisikutena. Rahvusvahelised ja riikide tööseadused peavad võtma arvesse tagajärgi, mis tulenevad uue, seni nähtamatuna hoitud töötajate klassi⁶ – loomade proletariaadi⁷ – lisandumisest, kuna loomade tööst on saanud sotsiaalse õigluse teema.

Marine Lercier on prantsuse jurist, Barcelona autonoomse ülikooli doktorant, kes oma doktoritöös uurib karjääri lõpetanud võidusõiduhobuste heaolu. Ta on akadeemilise võrgustiku Global Research Network mõttekoja loomade ja elurikkuse programmi noorem­teadur.

Artikkel põhineb kuuendal rahvusvahelisel loomaõiguste konverentsil „Loomad: tulevikunägemus. Loomaõigused aktivismis ja akadeemias“ peetud ettekandel.

Tõlkinud Helena Šegedin

1 Charlotte E. Blattner, Animal Labor, Ecosystem Services. – Animal & Natural Resource Law Review 2020, vol. XVI, 1–39.

Kendra Coulter, How the hard work of animals benefits us too. – The Conversation 3. V 2018.

2 Eelkõige Touloni deklaratsioon, kus kutsutakse ülemaailmse eesmärgina üles tunnustama loomi õigussubjektina. Õpetlased leiavad, et „loomi tuleb universaalselt pidada isikuks ja mitte asjaks“.

Touloni deklaratsioon kuulutati välja 29. III 2019. https://www.univ-tln.fr/Declaration-de-Toulon.html

3 ÜRO Peaassamblee 8. eesmärk – muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030. 21. X 2015, A/RES/70/1

4 Kendra Coulter, Animals, Work and the Promise of Interspecies Solidarity. Palgrave Macmillan 2016.

5 Charlotte E. Blattner, Kendra Coulter, Will Kymlicka, Animal Labour: A New Frontier of Interspecies Justice? Oxford University Press 2020.

6 Jason Hribal, Animals are Part of the Working Class Reviewed. – Borderlands 2012 11(2).

Jason Hribal, Animals are Part of the Working Class: A challenge to Labor History. – Labor History 2003 44(4).

7 Eric Baratay, Bêtes de Somme: Des Animaux au Service des Hommes. La Martinière/Seuil 2008.