Aasta viimases Sirbis võtavad aasta kokku Aare Tool, Märt-Matis Lill, Ivo Heinloo, Mart Niineste, Madis Kolk, Madle Lippus, Andrei Liimets, Toivo Tammik, Jaan Ruus, Reet Varblane, Jüri Valge, (:)kivisildnik, Margus Laidre, Kaarel Tarand, Raili Marling, Mari-Liis Sepper, Kirsti Nurmela, Gerli Paat-Ahi, Märt Masso, Pirjo Turk, Jüri Engelbrecht, Raivo Stern, Gunnar Okk, Jürgen Ligi, Tarmo Soomere.

Sirbi vahel on „Diplomaatia”.
Järgmine Sirp ilmub 8. jaanuaril 2016.

MUDLUMI essee „Õunalõhn ja lumi katustel“
On imelik, et rahvas, kelle aastad on ainult üks suur muutumine, suvest sügisesse ja talve ja kevadesse, on nii hirmsasti muutumiste vastu.

MÄRT-MATIS LILL: Kõrvutades ja seoseid otsides
Eesti Heliloojate Liidu (EHL) juhina tegi mulle muusika-aastal eriti rõõmu see, et meie liidu 90. aastapäevale pühendatud kontserdisari kujunes selle üheks oluliseks osaks. Eesti muusika kõlamine üle pika aja sellises mahus ja sellise ülevaatlikkusega on pretsedenditu ettevõtmine. Selles osalesid pea kõik olulisemad suuremad ja väiksemad muusikakollektiivid ja -institutsioonid – kammeransamblitest rahvusooperini ning kooridest ERSOni.

KIRSTI NURMELA, GERLI PAAT-AHI jt: Tasakaal töö- ja sotsiaalvaldkonnas
Eesti sotsiaal-, tööturu- kui ka tervisepoliitikat mõjutab rahvastiku vananemine. Seda protsessi võimendavad vähene sündimus ja suur väljaränne, mis kokku vähendavad töötavate inimeste arvu. Me ei räägi sugugi vaid 50 ega isegi 20 aasta perspektiivist. Praxise arvutused näitavad, et isegi kui seada tööturu arengule kõige optimistlikumad eeldused, hakkab hõivatute arv juba viie aasta pärast (2020. aastaks) vähenema. Sealt edasi saab vähenemine ainult hoogu juurde.

ANDREI LIIMETS: Kiiremini, kõrgemale, kaugemale. Kas ka filmikunstis?
Filmikunst kultuuri osa ja tehnoloogia viljana on ikka olnud arengu ja muutuste kandja, aga ka peegeldaja, arenedes ühelt poolt ise meediumina ja teiselt poolt kajastades meediumiväliseid muutusi.
Filmi vormilised uuendused, kuigi meelelahutuslikus mõttes efektsed, on viimastel kümnenditel jäänud pinnavirvenduse tasandile. Kui palju on tohutu kiirusega arenenud eriefektid meediumile väärtust lisanud, jätab vaidlemiseks ruumi rohkem kui küll. Veelgi keerukam on kindlalt öelda, kas ja milline mõju on filmi ajaloos 3D-l, IMAXil ja 4K-l, millega püüavad viimasel ajal vaatajaid ahvatleda ka kodumaised kinod.

RAIVO STERN: Teadussüsteemi kriis, teaduse kokkutõmbamine või jätkusuutlikkus?
Pärast akadeemik Ülo Niinemetsa ja noorema põlvkonna tippteadlase rahulikku ja valgustuslikku artiklit ei olekski enam nagu millestki kirjutada. Kogu informatsiooni on eri isikud mitu korda isikupäraselt esitanud. Keda aga pole, on valitsemis- ja vastutamisrollis lugeja ning kummastav protsess jätkub.
Mis siis üldse sünnib? Miks otsustas peaministrit kõrgeimal tasemel nõustava teadus- ja arendusnõukogu (TAN) eelmine koosseis – selmet veenda peaministrit täitma riigikogus vastu võetud strateegiat „Teadmistepõhine Eesti III“ ja kindla käega reserveerima TA tegevusele lubatud 1% SKTst – varasemaid analüüse kõrvale jättes tellima hoopis uhiuue raporti?

MADLE LIPPUS: Asumiseltside osa avaliku huvi esindajana kasvab
Lõppevat aastat jääb märgistama kahe suure planeeringuvaidluse lõpulejõudmine. Pirita TOPi juhtumis kaotasid kohalikud seltsid linnale, lõpusirgele jõuab ka Kalasadama vaidlus. Konkreetsetest planeeringutest pole vähem tähtsad ka vaidlustest tekkinud tagajärjed – ühe seltsiliikme arendaja poolt kohtusse kaebamine ning ühe seltsi tegevuse lõppemine. Aasta tervikuna ei ole siiski nii nukker, oli ka mõnusat avalikku ruumi loovaid ajutisi ettevõtmisi, valmis sai ka linlaste aktiivsust selgitav kogukonnauuring.

JÜRI ENGELBRECHT: Aastalõpumõtteid teadusest
Aasta lõppedes läheb pilk tahtmatult möödunud kuudele ning alljärgnevad read ongi ajendatud möödunud aasta mõtisklustest meie teadussüsteemist.
Ühelt poolt oleme õigustatult uhked teadustulemuste üle, mitmes valdkonnas areneb hea rahvusvaheline koostöö ning me märkame noori andekaid teadlasi. Teaduse infrastruktuur on tänu tõukefondidele mitmes valdkonnas paranenud, fondidest saavad tuge ka tippkeskused ja mobiilsuse skeemid. Indeksite analüüsijad rõhutavad arve, mis näitavad meid rahvusvahelises võrdluses heas valguses. Ometi ei ole kõik meie teaduses parimas korras, millele viitavad kogenud teadlaste artiklid Sirbis, Riigikogu Toimetistes, Õpetajate Lehes jm. See on põhjustatud muudatustest teaduse rahastamisel, mida lühidalt võib nimetada teadusreformiks. Milles on asi ja miks lüüakse häirekella?

JÜRI VALGE: Üleilmastumine survestab käivitama eestlaste identiteediprogrammi
Keeleaasta 2015 hakkab ajalooks saama. Mullu kirjutas Mart Rannut oma ülevaates, et „aastal 2014 teisenes Eestis keelepoliitiline reaalsus“, tänavune eesti keeletegelikkus nii selge ei ole. Üleilmastumissurve jätkus – on näha märke valdkonnakaotuse kohta – ning jätkus ka vastuseis sellele. Mõnetist edu võisid nautida mõlemad.

KAAREL TARAND: Meie majanduse jalapommid
Tänavu sattusid valitsuse ette Estonian Airi pankrot, Tallinna Sadama korruptsioon, Saaremaa laevaühenduse hange, Eesti Energia avantüüride kokkukukkumine, Balti kiirraudtee jms, mis paljastasidvalitsuse võimetuse paigutada oma otsused Euroopa või maailma arengupilti.
Selgematel hetkedel, kui valitsuse liikmetel ununeb, et Eesti on võimas ja sõjakas maailmakorra looja (koos mõne liitlasega), möönavad me riigijuhid, et Eesti väike avatud majandus on globaalmajanduse osa, mis reageerib tundlikult mis tahes välisteguri muutustele. Seega, Eesti tegevusplaanide koostamisel peaks püüdma võimalikult pikal ajalõigul ette näha terve inimkonna tõenäolisi samme koduplaneedil. Kas globaalpoliitika on ennustatav ja kui pika aja peale? Küsimus on eriti aktuaalne äsja Pariisis saavutatud kliimakokkuleppe foonil. Kas Pariisi otsused olid üldsuunalt ja ka detailides aimatavad?

RAILI MARLING ja MARI-LIIS SEPPER: Feminism on tulnud rahva hulka, kuid valitsus ei jõua järele
2015. aasta oli valimisteaasta, mil naised tagandati võimult. Kui Rõivase esimese valitsuse paraadpildil on naisi kuus, siis teise puhul on pildile mahtunud vaid kaks. Nagu piduliku sündmuse puhul tavaks, kaunistavad naisi lillekimbud, kuid kaotatud ministrikohti arvestades mõjuvad need irooniliselt. Uues valitsuses on minister eelkõige mees.

Ajaloolase ja diplomaadi MARGUS LAIDREGA vestleb VALLE-STEN MAISTE

Teatrikriitikut ja ajakirja „Teater. Muusika. Kino” peatoimetajat MADIS KOLKI usutleb TAMBET KAUGEMA

 (:)kivisildniku tehniliselt täiuslik luuletus tänavuse luuleaasta ainetel

MAARJA PÄRTNA intervjuu lavastaja, näitleja ja dramaturgi JIM ASHILEVIGA

PILLE-RIIN LARM: Klassikud ja klounid
Kirjarahvas ei peta lootusi, aasta oli happening’idega kindlustatud.
See artikkel ei ole kirjandusaasta ülevaade ilmunud teoste analüüsi mõttes, vaid püüab tabada kirjanduselu sõlmpunkte. (Jah, ma laenasin „Vasara“ kõlli.)
Kirjandusaasta oli eriti proosa puhul rikkalik, juhtus ja ilmus paljugi. Kõigepealt: kolm romaanivõistlust! Huvitav on aga, et keegi ei oota võistlustelt ega mujalt enam „suurt romaani“ ega rõhuta kunstiväärtust, vaid nüüd räägitakse võimalikust väliskirjastuste huvist ja bestselleripotentsiaalist. Samm edasi kirjandusteose kaubastumise teel? Luules on tähelepanuväärne nähtus (:)kivisildniku lähenemine guru seisusele, jüngreid siginenud on omajagu.

JAAN RUUS: Kellele kuuluvad filmid?
Mu kahel filmiuurijast kolleegil Lauri Kärgil ja Jaak Lõhmusel õnnestus Moskva filmiarhiivist Belõje Stolbõst leitud ja nüüd esimeseks eesti filmiks projitseeritava lühimängufilmi „Laenatud naine“ (1913) arutlusel siin ajalehes lausa tülli pöörata. Lubage siiski soovitada pooltel leppida.
Praegu eesti esimese mängufilmina arvestatav „Karujaht Pärnumaal“ (Johannes Pääsuke, 1913) esilinastus 13. veebruaril 1914 Tartus kinos Imperial . „Laenatud naine“ linastus kolmveerand aastat varem Tallinna kinos The Express Vio 28.–30. maini 1913. Tartusse jõudis film sama aasta 20. (vkj 7.) detsembril. Reklaam rõhutab, et „pääosa etendab härra Pinna Tallinnast“. Filmikoopiaid ei tiražeeritud, vaid renditi. Kopeerimine oli tehniliselt võimalik, kuid see võis kahjustada originaali.

RAIVO KOTOV: Euroopalik linnaruum Admiraliteedi basseini alal
Admiraliteedi basseini ala projekteerimistingimuste eelnõu on avalikul väljapanekul. Kui võrdleme arendajale meeldivat lahendust kehtiva detailplaneeringuga, selgub, et see pole XXI sajandi euroopaliku linnaruumi ega oma asukoha vääriline. Pakutud hoonekompleks – käsn, nagu Margit Mutso on seda tabavalt nimetanud, ei arvesta olemasoleva keskkonna, nüüdisaegsete energiatõhususe nõuete ega linna arenguga.
Detailplaneeringu seletuskiri kirjeldab basseiniäärset isuäratavalt: „Arendaja soovib linnakeskusesse luua mitmefunktsioonilise kvartali. Tänavaruumi teeb huvitavaks hoonete erinev arhitektuur. Maa-alale on planeeritud mitme otstarbega hooneid: elamuid, vaba aja veetmise kohti, jaekaubandust, büroosid, hotelle jne.“

ANETE KRUUSMÄGI: Kirjanduslinn. Mis see on?
Iowa City oli kirjanduslinn juba enne Unescolt tiitli saamist.
Kusagil Ameerika keskläänes asub ülikoolilinn Iowa City, mis on nii pisike, et ühest kohast teise jalutamiseks ei kulu enamasti üle 15 minuti. Ereda sügispäikese all tõttavad kollasesse ja musta riietunud tudengid loengult loengule. Pargis toimub miiting, kõlarites mürtsub tuntud poplugu. Stseen just nagu maha kirjutatud mõnest Hollywoodi koolifilmist.
Just Iowa ülikoolis pandi USAs 1936. aastal alus loovkirjutamise õpetamisele. Praegu on selle magistriõppeprogramm kõige hinnatum eriala kogu riigis.

ART LEETE: Soome-ugri nafta
Soome-ugri alad on Venemaal kõige naftarikkamad. Kõik idapoolsed soomeugrilased elavad naftaväljadel. Naftat leidub nii udmurtide, maride, ersade, mokšade kui ka komide maal. Need naftavarud kokku on aga vaid piisake hantide, manside ja neenetsite nafta kõrval. Venemaa eelarvetuludest moodustab nafta ja gaas üle poole. Lõviosa Venemaa naftast toodetakse omakorda Lääne-Siberis. Sealsele naftatööstusele ennustatakse aga 2020. aastaks rohkem kui kümneprotsendilist langust. Selline perspektiiv teeb närviliseks kõik asjaosalised.

Arhitektuuriaasta
Jazziaasta
Noore vaataja teater
Veneetsia biennaali preemiad
Muusika-aasta
Pealelend Jürgen Ligile, Gunnar Okile ja Tarmo Soomerele
Narva rannahoone ja Joaoru puhkeala

Arvustamisel
Näitus „Tegevus-sõlmed. Kunst ja/või instruktsioon“ („DOings & kNOTs“)
Alice Kase näitus
Jüri Kase näitus „Valge joon“
Kontsert „Sibelius 150“
Andres Tali näitus „Ma:l“
Jaan Toomiku näitus „Lõhnab nagu vana mehe hing“
Tõnu Kõrvitsa autorikontsert
Vanemuise „Pildilt kukkujad“ ja „Lotte unenäomaailmas“
Kontsert „Espressivo“
Dokumentaalfilm „Amy“
„Eliitkontserdid“ Maria Valdmaa ja Floridante