Teisipäeval, 28. juulil toimus Kaarli kirikus ühe väljapaistvama graafiku Vive Tolli (1928–2020) leinatalitus. Vive Tolli oli lahkunud juba 8. aprillil, kuid eriolukorra tõttu lükati ärasaatmine kunstniku sünniaastapäevale.
Vive Tolli kunstil on eriline tähendus mitte ainult eesti kunsti- ja kultuuripildis, vaid tema loomingu põhjal on meie kunsti kõrgelt hinnatud ka väljaspool Eestit. Sellest hoolimata ei ole osa tema loodud raamatuillustratsioonidest, mis on välismaal välja antud, meile kuigivõrd tuttavad. Vive Tolli loomingust seni kõige teaberikkama teose autor Vappu Thurlow on õigusega märkinud, et sellisteks on eesti luule valikkogu kasahhi keeles, Vene ja Soome kirjastuste välja antud Debora Vaarandi luulekogud, norralaste avaldatud eesti muinasjutud.1 Kuid selleski teoses ei leia üldse mainimist, et Tolli on illustreerinud ühe Soome literaadi luuleraamatu, mille autor on andnud temale peaosa ka sisulises plaanis.
2005. aastal ilmus Jyväskyläs kirjastuse Minerva väljaandel kirjandusuurija ja luuletaja Matti Palmi luulekogu „Maailman pata“ („Maailma pada“),2 mille kujundaja-illustraator on Vive Tolli. Tema panuseks on ka kolmevärviline kaas ja teose viie alajaotuse must-valges tušijoonistuses vahetiitlid. Luuletaja aga on pühendanud kõige pikema luuletsükli Vive Tollile. Seejuures sai ta kirjandusteadlasena suurepäraselt aru, et Vive Tolli tuntus ja tunnustamine pole ühene – kui kodus peetakse teda esmajoones rahvusromantilise laadi viljelejaks, siis miks antakse tema kunstiloomingule kõrge hinnang ka seal, kus ei teata midagi käänipäevadest, pole aimu järvelegendidest ega tunta ebamõrsjat. Kuid nendegi hindajate tarvis jääb üle midagi muud, täiesti teistsugust. Sellisele mõttekäigule on Matti Palm rajanud pühendusluuletuse, mille iga rida lisab midagi, mis muudab või tühistab eelmise mõtte.
1981. aastal, mil Vive Tolli isikunäitus oli Jyväskylä ülikoolis, tutvus ta Matti Palmiga, mida tõestab ka samal ajal kunstniku poeedile loodud eksliibris. Mis puutub aga luulekogu illustreerimisse, siis selle pakkumise vastuvõtmine tähendas ühtlasi Vive Tolli heakskiitu ka sellesse, kuidas poeet tema loomingusse suhtus.
Matti Palmi pühendusluuletus Vive Tollile, eesti graafikute emale
1.
vaher värvub: / on sügise kevad //
2.
männid / lehed / lumi / on suvi //
3.
haab ja vari / lõgisevad / tuules / on sügis – / ja talv, hing kriuksatab //
4.
lumi pööritab / ümber kuuse / valssi ja huntide / pulmas / kolme- / mõõtmeliselt / teder / kudrutab kevadet / näärikuus, / täna ja praegu //
1 Vappu Thurlow, Vive Tolli läbi kohtade aegade kätte. Teppo Vuoristo, Vappu Thurlow, Fonet Kustannus Oy, 2011, lk 307.
2 Matti Palm, Maailman pata. Minerva Kustannus Oy, Jyväskylä 2005.
