Tallinna Filharmoonia tänavuse hooaja lõppkontsert 3. mail pakub tavatut muusikaelamust: esiettekande saab  15 aastat tagasi meie hulgast lahkunud helilooja Lepo Sumera teos. Kahest kontserdist koosnev õhtu on tervenisti pühendatud Sumera 65.sünniaastapäevale.
Kell 16.30 kõlab Mustpeade maja Olavi saalis tema multimeediateos „Südameasjad“, mida esitavad YXUS Ensemble,  helilooja poeg Tammo Sumera osaleb koos oma meeskonnaga live-video ja live-elektroonika puldis.
Kell 18 on aga Valges saalis Tallinna Kammerorkestri kontsert, dirigent Risto Joosti käe all kavas Sumera orkestriteos  “Musica profana”, tema kaasaegse, Läti helilooja Peteris Vasksi viiulikontsert “Tālā Gaisma”, Eesti esiettekandes Sumera “To the Harmony” flöödile ja keelpilliorkestrile ning  kava ja hooaja lõpetab sümboolselt üks ilusamaid keelpillilugusid – Tšaikovski “Souvenir de Florence”. Solistideks viiuldaja Matthew Trusler Inglismaalt ja Austraalia flötist Jonathan Henderson. Kaugelt mandrilt pärit flöödimängija on Rahvusooper Estonia flöödirühma kontsertmeister. Trusler aga mängib Giuseppe Guarneri viiulil “del Gesú”.
„Südameasjade“ kohta aga kirjutab Sumera, et  teose loomise idee tekkis tal siis, kui järsku endalegi ootamatult sattus Mustamäe südamearstide hoole alla. „Siis puutusin kokku nii Holteri nimelise aparaadiga kui ka ehhokardiograafiga,“ oli helilooja elektroonika-teadliku inimesena aparaatidest vaimustuses. „Sellest hetkest peale, kui kuulsin oma keha häält ja nägin minu sees toimuvat, oli selge, et tegu on erakordselt põneva materjaliga, mida saab mitmel viisil töödelda, kasutades tänapäevaseid tehnilisi vahendeid. Kõik sel eesmärgil, et inimkehas toimuvast sünniks muusikalisi ja videotehnilisi võimalusi kasutav teos, mille esiettekanne just täna aset leiab.
Etenduse üheks ideeks on esile tuua, suurendada ja võimendada “salajasi” toiminguid ja nähtusi. Näiteks inimkeha seesmine elu ja pillimängija ettevalmistus esinemiseks. Tegelikult on mõlemad “tuksumised” väga põnevad. Meie aga tuleme oma kaameraga mõlemale väga lähedale ja toome esile selle, mis tavaliselt varjatud. nagu “südameasjad” ikka!
Teiseks ideeks on lähtuda vaid “looduslikust materjalist”. Kahju on ette ära öelda, kuid võibolla oleks kuulajal siiski huvitav teada, et mitte ühtki heli ega videokaadrit pole juhuslikult – “taevast” võetud, vaid kogu algmaterjal on tuletatud inimkehast. Taustalindilt kõlavad kehahelidest – tuksumistest ja kahinatest – võimendatud ülemhelid ja alamtoonid, millest on tuletatud justkui elektrooniliselt kõlavad meloodiad ja harmooniad; südameklapi rütmid, mis annavad löökpillihelide sarnaseid kõlasid; videotaust, mis on pärit ehhokardiograafi videokassetilt ja arvutis töödeldud.
Kokkuvõtteks – midagi on võimendatud, midagi suurendatud, aga mitte midagi pole inimkeha- ja südamehäältele ning -pildile juurde lisatud. Isegi pillimängijate poolt esitatavad ja mikrofoni kaudu võimendatavad motiivid on pärit kehahelide meloodiatest ja rütmidest! Siinkohal tahangi tänada kõiki tohtreid, kes selle algmaterjali korjamisel meile suureks abiks olid – on ju kardioloogid “Südameasjade” puhul justkui kaasautoriteks! Ja samuti muidugi loodust, mis kogu selle suurepärase organismi loonud on!“