Antamoro on läinud filmiajalukku ka sellega, et tsiteeris kuulsate Itaalia meistrite töid: Fra Angelicot, Raffaeli, Leonardo da Vincit ja teisi. Itaalia pühamute seintele kammitsetud stseenid olid viidud miimide maailma. Leonardo da Vinci ?Viimane õhtusöömaaeg? oli lavastatud üks ühele kui liikuv maal, mida tunneb kunstisõbralikum inimene.
Just tänu Vox Clamantise ja Toomas Trassi ühisele muusikalisele nägemusele, mis tuntavalt kantud prantsuse muusika vaimust, oli kuulajail lihtsam jõuda sellesse sfääri, mille lummuses olid itaallased, kui filmi taas raamatukogu hämarast ja kindlast peidikust välja tõid ja seda vaatasid. Grotesksus ning koomika, mida filmis tegelikult oli, ei kajastunud muusikas küll kuidagi. Vox Clamantis ja Trass viisid sel õhtul Niguliste kiriku võlvide all läbi missa, mis lõppes Allelujaga. Samas järgisid nad väga tundlikult seda, mis toimus hetkel kinolinal. Ei ole küll hästi kursis tööprotsessiga, aga tulemuse põhjal võib aimata koostööd ja läbimõeldud kontseptsiooni. Nii Vox Clamantis kui Trass on mõlemad korduvalt andnud improvisatsioone sisaldavaid kontserte ja nende annete ärakasutamine ning just nende muusikute valik lõi tummfilmi ?Kristus? vaatamiseks erakordselt täiusliku atmosfääri. Paindlikult vaheldusid muusikas Vox Clamantise gregooriuse koraalid Toomas Trassi oreliimprovisatsioonidega. Tummfilmi raamistas just vokaalmuusika.
Mõned õnnestumised võib lausa eraldi välja tuua. Samal ajal, kui kinolinal oli näha kõrberännakut, kõlas Vahemere maadele omane polüfoonia. Pilatust iseloomustas Trass majesteetlikes külluslikes oreliakordides. Solisti kohati ekstaatiliselt kulgevad oreliimprovisatsioonid aitasid luua kinolina iidsete sündmuste dramaatilist pinget. Kõlanud muusika oli absoluutselt ilus. Selles oli elava traditsiooni jõudu, kaasaegsust ning lummavat puhtust. Oreli tämbririkkus ja samas pealetükkimatu instrumentaalne jutustamislaad andsid ruumi näha filmi eri lõikude värvigammade vahelduvust; süvendasid teksti, milles segunesid piiblitsitaadid Dante loominguga.
Filmimuusikal ei ole juba ammu mingeid reegleid. Seetõttu langeb põhiraskus valiku tegemisele. Vox Clamantise ja Toomas Trassi koostöö muusikalise atmosfääri kujundamisel ning kuulajate filmist läbikandmine toob tegijaile loorbereid.