1946. aastal algas Lembit Mägedi näitlejatee Rakvere teatris. Oli seejärel hooaja Lõuna-Eesti Teatris (1950-51) ja Ugalas, 1952–61 Vanemuise ansamblis.
Päriskoduks jäi talle Pärnu Endla teater, kus ta mängis ühtejärge 40 aastat, uue aastatuhande alguseni. Tema rollide nimekiri ulatus siis juba 200 piiri.
Lembit Mägedi oli unikaalse žanrilise mitmekülgsusega. Looduse poolt kingitud musikaalsuse, suhtlussiiruse ja reljeefsusega jäädvustas ta meie lavaklassikasse Angelo (Shakespeare’i „Mõõt mõõdu vastu”), Galileo Galilei (A. Dobršinski „Suur ketser”), Mats Mürgi A. Kitzbergi – J. Simmi „Kosjasõidus”. Ka klassikaliste ja nüüdisaegsete operettide sangarid ja I. Urbeli lavastatud balletide karaktertantsupartiid.
Endlas puhkes täisõide L. Mägedi loova isiksuse küps ja ümberhindamatu elufilosoofia, mida tema hea kolleeg Siina Üksküla on sõnastanud nipernaadlikuks, – tal olnud rollile lisada Fred Jüssi loodusfilosoofiline hing. Endla arengu- ja muutumislugu jäid ilmestama Joshua ja lord Chandos V. Hugo „Mary Tudoris”, Jan Požarski (J. Grochowiaki „Püsime veel sadulas, härrased”), Kütise Jaak (A. Kitzbergi „Püve talus”), Albergio Lope de Vega „Tantsuõpetajas”, A. Strindbergi „Erik XIV” Lejonhuvud. Ja muidugi galerii majoreid, kapteneid ja admirale Ibsenist Smuulini välja. Lembit Mägedi kandis ka ligi paarkümmend aastat Endla laulumängu- ja muusikalibuumi „Limonaadi Joe’st” (1968) kuni „Zorbaseni” (1989).
Lembit Mägedile kuulub mitme põlvkonna tänu ja austus!
Eesti Teatriliit, Eesti Näitlejate Liit,
Rakvere Teater, Vanemuine, Ugala, Endla,
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Kaitseliit