hakkas tunduma, et
Prantsusmaa kah
tahab kedagi teist
et mina ei kõlba enam
eesti poiss
kuigi õppisin veinid
keele
kuigi leidsin sõbrad
aga
vanamees käras: Baltimaid pole meil vaja!
vanamoor lärmas: võõrad välja!
ja üks sõber hääletaski
vanamehe poolt
siiski üks noorem lipsuga
uskus
et Euroopa pingutatud kuue
maneeride
paksenenud bürokraatide
Exceli tabelite varju
on ununenud midagi ilusat
üks idee
vist on veel
alles
ta ütles lahti hädast ja kärast
kinnitas: on lootust
kui tahame
66%
Beethoveni saatel
Lähme!
aga kas jaksame, aga kui kaua?
En Marche!
pudel paremat Burgundia veini
säilib
veel viis aastat
vähemalt
ehk isegi läheb paremaks