Kuuldemäng –eriti nõudlik vorm

2 minutit

Kuuldemäng on konkreetsem, lühem, erilisem ja seetõttu näitlejale ja lavastajale nõudlikum vorm kui lavateater. Äärmiselt oluline on esitatava teksti olemus, see peab kuulama meelitama. Ka teistkordsel kuulamisel jahmatas Mati Undi kuuldemäng “Kas kuulete”, kus Tõnu Oja püüdis võimalikult erinevate intonatsioonide ja häälevarjunditega esitada Gustav Suitsu luuletust “Lõpp ja algus”. Kohalolijate peal “katsetati” ka mitmeid helitaustu, mis kutsusid esile omapäraseid kujutluspilte. Publik oli avatud ja kaasamõtlemisaldis.

Ühiselt kuulati ka Madis Kõivu (helidele kirjutatud) kuuldemängu “Haug”,  kusjuures seminaril osalejad nägid samaaegselt seinale projitseerituna ka kuuldemängu stsenaariumi. Nii tuli kõige paremini ilmsiks lavastaja loominguline vabadus – autori määratud helitaustade asemel kõlasid hoopis kaasaegsemad. Kirjandusinimesena olin seni rohkem kinni tekstis, kuid  lummav audioatmosfäär tekitas ootamatult võimsa kunstielamuse. Tänu kõrgtasemel helitehnikale ja saali heale akustikale tekkis fluidum, mis ei jäänud sugugi alla teatrisaalis valitsevale. Kui kuulata kuuldemänge köögikrapist, läheb mõistagi palju kaotsi – eriti helirežissööri panusest. Paraku saab kuuldemängust sageli osake “helitapeedist”, seda ei kuulata süüvinult.

Ehk virgutas just see seminar kuulajaid olema teadlikumad, kasutama oma kuulmismeelt täies mahus. Oleks väga rumal arvata, nagu kuuluksid kuuldemängud kaugetesse kümnenditesse, mil kogu pere koondus hardas meeleolus rohesilmse raadio ümber. Vastupidi, tegu on igati elujõulise žanriga, probleem on vaid selles, et visuaalmeedia ja kiirenev elutempo “napsavad” potentsiaalseid kuulajaid. Ehk peaks  raadioteater edaspidi korraldama n-ö avalikke ühiskuulamisi? Kas pole just raadioteater see kanal, mille kaudu võime taasavastada inimhääle erakordse  nüansirikkuse? Seminarid andsid hea ülevaate raadioteatri mitmekülgsest tegevusest: kuuldemängud, järjejutud, igapäevased eesti näitlejaid tutvustavad lugemised, olemuslood. Kõigile esinejatele olgu öeldud tänusõnad. Samuti tõestas üritus Eesti Kirjanduse Seltsi üha hoogustuvat tegevust pealinnas.

 

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp