PEETER SINK 110 – mälestusnäitus Kastellaanimaja galeriis
22. juunil kell 13.00 avatakse Eduard Vilde majamuuseumi Kastellaanimaja galeriis Peeter SINK’i – vaimuliku, maalikunstniku ja luuletaja – 110. sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitus “Üle õitsva kanarbikunõmme II”
Näitus tutvustab andeka ja mitmekülgse loovisiksuse pärandit maalikunstis, tema sümbolistliku alatooniga loodusfotosid ning annab ülevaate temast kui luuletajast ja vaimulikust kirjanikust. Näitus jääb avatuks 31. juulini ning on saadetud Marje ja Kuldar Sink’i loodud muusikast.
Eesti kultuuriavalikkus on juba tuttav Peeter Sink’i (30.03.1902 – 31.05.1957) loominguga. 1993.a. korraldas Eesti Kunstimuuseum tema maalide valiknäituse Adamson Ericu muuseumis. Samas Kastellaanimaja galeriis oli 2002. aastal avatud kunstniku 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus ning 2006 aastal ilmus trükist tema maalialbum.
Peeter Sink’i looming kannab 1920te ja 1930te aastate vaimse keskkonna märke. Ta on maalinud peamiselt maastikuvaateid: kanarbikunõmmi, vaikseid loojanguhetki randadel, keerukaid pilvemaastikke,Eesti külamotiive, aga ka Kaukaasia mägesid , eelistades sümbolistlikke motiive, mis on ajendanud ka paljusid tema luuletusi. Võib märgata mõjutusi Nikolai Roerichi vaimsusest, aga ka Põhjamaiste rahvusromantiliste maalijate panteistlikust looduskäsitlusest, mis pole üllatav kui mõelda autori õpingutele ja hilisematele kontaktidele Soomes. Võib leida jälgi M.K. Ciurlionise ja Kristjan Raua müstitsismist ning Konrad Mägi koloriidieelistustest, ometi on Peeter Sink’i maalid isikupärased ja väga äratuntavad. Tema loomingus aimub autori sihipärane, igavikulistele väärtustele rajanev vaimne maailm, mis prevaleeris niihästi ajaloo suurtes tragöödiate kui ka isikliku elu ahistuste üle.
Pilistvere kihelkonna taluomaniku perest võrsunud Peeter Sink lõpetas aastal 1919 Tallinna Kunsttööstuskooli maalikunsti erialal Nikolai Triigi ja Ants Laikmaa juhendamisel, olles vabatahtlikuna osalenud ka Vabadussõjas. Kogenud aastal 1920 usulist ärkamist, loobus ta kutselise kunstniku karjäärist ning pühendus vaimulikule tööle. Maalimist jätkas ta huvialana, esinedes oma töödega mitmel korral 1930te aastate vabariiklikel kunstinäitustel. Tihe sõprus, kirjavahetus ja koostöö kestis läbi aastate õpingukaaslase Eduard Viiraltiga, samuti Roman Nymani ja Günther Reindorffiga.
Aastast 1923 oli Peeter Sink rahvusvahelise kristliku noorteliikumise CE (Christian Endeavour) reisisekretär ning 1926-1932 CE juht Eestis, seejärel Eesti Pühapäevakoolide Allianssliidu reisisekretär. 1938 astus ta Euroopa Kristliku Misjoni teenistusse.
A-st 1940 viibis laialdaste rahvusvaheliste sidemetega ning oma vaimuliku tegevuse poolest üle Eestimaa tuntud Peeter Sink okupatsioonivõimude kasvava surve ja kahtluste all; 1949 suleti tema juhitud kogudus Tallinnas. Kodulinnas vaimulikuna töötamiseks ei saanudki ta võimudelt luba. Oma elu lõpuaastad (1955-1957) oli ta Elva luterliku koguduse hingekarjane.
Enne okupatsiooni andis Peeter Sink välja kolm luulekogu ning rohkesti vaimulikku noorsookirjandust, enamus tema enda illustreerituna. Pärast surma ilmus 1962 Torontos valikkogu „Rännutee Laulud“; Tallinnas kirjastati aastal 2002 esimene ülevaatlik luulekogu „Taeva Vari“.
Näituse korraldajad on Tunne Kelam ja Mari-Ann Kelam.
