AILI KÜNSTLER: Kas viimane lahing eesti teaduskeele pärast käib Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas järjest edeneva rahvusvahelistumise tingimustes edasi või olete lahingu juba kaotanud?

MART NOORMA, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan: Lahing läheb iga aastaga raskemaks. Ja õige ongi nimetada seda „lahinguks“, üheks elemendiks suuremas protsessis, sest täiemahuline „sõda“ käib kõikjal meie ümber.

Kas on fakte, mis tõestavad eesti keele püsimise vältimatut vajadust? Reaalteadlasena ei ole ma neid leidnud. Kui seada ülimaks sihiks inimkonna helge tulevik, peaks eesti rahvas andma oma panuse ja mida vähem on koostööd pärssivaid tõkkeid, seda parem. Kui kõik räägivad samas keeles, on koostöö ühe teguri võrra efektiivsem. Sellel pildil ei ole näha keelelise mitmekesisuse otsest positiivset mõju.

Kui eesti teaduskeel oleks igas valdkonnas sama täiuslik kui rahvusvaheliselt levinuim, ei oleks oma keele kasutamine otseseks takistuseks. Ka tõlkeprobleemid kaovad ehk juba lähitulevikus seoses infotehnoloogilise arenguga. Kahjuks jääb eesti teaduskeel aga kiirelt arenevates valdkondades nagu informaatika ja teised reaalteadused järjest rohkem ajale jalgu. Mahajäämust süvendab noorte inglise keele lembus, mida toetavad nii meelelahutus, ühismeedia kui ka emakeelsete allikate piiratus. Samuti omandab järjest rohkem noori oma erialase hariduse inglise keeles.

Seega on praegune rahvusvahelistumise aeg eesti teaduskeelele murdelise tähtsusega. Protsesside mõistmiseks ja suunatud juhtimiseks on väga oluline teadvustada, et eesti teaduskeele säilitamise tähtsus ei ole mitte fakt, vaid usu küsimus. Kas me usume, et Eesti riigile ja eesti rahvale (ning ka inimkonnale) on parem, kui säilitame oma keele? Kui vastus on „ei“, pole midagi vaja teha. Kui vastus on „jah“, pole mõtet aega raisata lõputule (ning minu arvates lootusetule) faktide ja tõestuste otsimisele.

Mida siis tuleks teha? Esimese sammuna tuleb oma usku hoida ja levitada. Lahing on kaotatud sel hetkel, kui kaob usk võidusse. Seega võiks öelda, et kvaliteetse keeleõppe tulemusena peaks suurenema nende inimeste hulk, kes usuvad eesti teaduskeele säilitamise tähtsusesse ning on valmis selle nimel tegutsema. Kuidas on see meil seni õnnestunud? Vastuseks on üks arv: meie üliõpilased on koostanud loodusteaduslikel teemadel üle tuhande mahuka ja keeleliselt korrektse eestikeelse Vikipeedia artikli.