Aili Künstler: Pakute asutustele selge keele koolitust. Milles see seisneb? Mille poolest erineb see keeleinstituudi muust keelekoolitusest?
Katrin Hallik ja Katre Kasemets, selge keele koolitajad: Eesti Keele Instituudi selge keele koolitus on mõeldud neile asutustele ja ettevõtetele, kel on soovi oma info edastada keeleliselt selgemalt ja kliendikesksemalt. Koolitusel õpitakse infosõnumeid koostama nii, et sihtrühm ei peaks infost arusaamiseks asjatult aega ja energiat kulutama. Infosõnumite all mõtleme asutuse ametlikke tekste, teateid, kliendikirju, taotlusvorme, kodulehe infot jms. Koolitusel rõhutame, et kõige olulisem on teabe selgus.
Enne koolitust kohtume alati selle tellijaga, et tutvuda just selle asutuse dokumentidega ning töötajate ootuste ja vajadustega, teeme kindlaks keeleteemad, mis neile raskusi valmistavad. Seejärel süveneme asutuse tekstidesse ning analüüsime nende arusaadavust ja ülesehitust. Koolituse koostame tellija tekstide põhjal ja seega on iga koolitus ainulaadne, mõeldud korraga ühe asutuse töötajatele. Rühma suurus on umbes kümme inimest, et kõik saaksid aktiivselt osaleda ja kaasa mõelda. Selge keele koolituse eesmärk on muuta mõtteviisi.
Koolitusel käsitletakse järgmisi teemasid:
selge keele põhimõtted tekstiloomes
eesti keele põhireeglid
kantseliidi asendamise võimalused
keelenõu- ja terminiallikad
info liigendamine
kujundus kui infoedastusel oluline osa
sihtrühma tundmine ja info kasutatavus
praktilised harjutused tellija tekstidega.
Koolituse esimeses pooles räägime sellest, milline on selge infosõnum. Käsitleme selge infoedastuse nelja osa: keelt, kujundust, kasutatavust ja teavituskanaleid. Toome palju konkreetseid näiteid.
Põhirõhu asetame keelelisele väljendusele: vaatame koos osalejatega asutuse tekstinäidete varal, kuidas väljenduda selgemalt ja lühemalt ning hoiduda tühisõnadest, seda nii sõna, fraasi, lause kui ka teksti tasandil.
Kujunduse puhul käsitleme info liigendamist, visuaalse ja tekstilise info tasakaalu.
Kasutatavuse juures rõhutame sihtrühma tundmist ja tagasiside olulisust.
Teavituskanalite valimisega seoses toome välja infoturunduse põhimõtted.
Koos analüüsime nii selge kui ka segase info näiteid, mida oleme kohanud Eesti avalikus ruumis ning dokumentides.
Teises, praktilises pooles teeme harjutusi tellija tekstidega, analüüsime, kas osatakse vajalikku ja tarbetut infot eristada ning teksti piisavalt liigendada. Osalejad kirjutavad ise mõne oma asutuse dokumendi selge keele põhimõtetest lähtuvalt ümber. See kinnistab teooria.
Koolitus kestab viis akadeemilist tundi. Tellija huvi korral võib koostöö jätkuda, et asutuse dokumendid ning kogu avalik suhtlus saaks järk-järgult selgemaks ja lähtuks võimalikult palju kasutajast.
Oleme saanud tagasisidet, et pärast selge keele koolitust on hakatud rohkem mõtlema info vastuvõtja peale.
Selgest infoedastusest saab rääkida siis, kui inimesed
leiavad vajaliku info
mõistavad seda
oskavad selle põhjal tegutseda.
Koolitajad on Katrin Hallik ja Katre Kasemets. Alates 2010. aastast on nad propageerinud Eestis selge keele mõtteviisi. Sel teemal on avaldatud kogumikke, üksikartikleid, peetud loenguid ning antud intervjuusid. 2013. aastal korraldati esimene rahvusvaheline selge keele konverents, 2014. aastal algatati selge sõnumi auhinna võistlus. Tänane rahvusvaheline konverents on teine ja selge sõnumi võistlus juba neljas.
