Kuressaare on aastakümneid silma paistnud tugeva linnaarhitektiga, mis on ka ühtse ja meeldiva linnaruumina näha. Praegu töötab Kuressaare linnaarhitektina avalikkusele ehk oma eelkäijatest tundmatum Loone Lepp, keda peetakse heaks administreerijaks. Rääkisimegi temaga ennekõike linna tulevikuplaanidest.

Veel hiljuti oli Kuressaare linnaruum kogu aeg rambivalguses: arutleti uue kaubamaja Ferrumi ning väikelinna identiteedi üle üldisemalt, laineid on löönud TTÜ kolledži väikelaevanduse katsebaas. Mõnda aega pole sellest väikelinnast laiemalt kuulda olnud. Mida Kuressaare linnaruumi praegu kavandatakse?

Praegu tegeleme aktiivselt kesklinna uuendamise ja ümbermõtestamisega. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest saime positiivse otsuse EV 100 ruumiprogrammi „Hea avalik ruum“ võistlustöö teostamiseks. Võistlusega otsisime uut lahendust Kuressaare kesklinnale, sealhulgas Lossi tänavale, keskväljakule ning turule. Kuigi Kuressaare keskväljakuga seotud arhitektuurivõistlusi on olnud päris palju, siis tundub, et oleme muudatuste elluviimisele lähemal kui kunagi varem. Arhitektuurivõistluse võitis töö märgusõnaga „Vaip“, mille autorid on Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik. Projekteerimine on lõpusirgel, loodame järgmisel suvel ehitama hakata.

Ka Tallinna tänav saab uue kvaliteedi: tegime liiklemise sujuvamaks, ristmikke asendavad ringristmikud, jalgtee ja kergliiklustee kujundati ümber ja pandi värske katte alla. Tee äärde tulevad puhkepaigad ja reklaamitulbad, põhjalikult uuendati ka haljastust. Peagi taasavame selle liiklemiseks.

Hiljuti lõppes Tallinna ja Talli tänava ristmiku purskkaevu võistlus; ideekavandi autorid on Tiina Tuulik, Terje Truumaa ja Tiit Kukk. Asi algas sellest, et eraomanik soovis loobuda tiigist oma krundil. Läbirääkimistel saavutasime kokkuleppe, nii et osa erakrunti võõrandati linnale ning linn otsustas ise rajada uue veesilma.

Kavandame uut Pargi lasteaeda. Arhitektuurivõistluse võitsid Risto Parve, Kai Süda, Heldi Järvsoo, Martin Kinks ja Margit Valma. Koos uue hoonega rekonstrueeritakse ka lasteaia Maagi aed ehk lasteaia õu.

Mõtleme ka protsessidele, mille tulem pole ehk nii käegakatsutav. Tahame kodanikke aktiveerida ja tõmmata nad kaasa mõtlema ja tegutsema, ennekõike sotsialismiajal ehitatud elamupiirkondades. Seal vahel ei mõisteta, et elukeskkonna parandamine on elanike endi, mitte riigi või linnavalitsuse teha. Need piirkonnad on tegelikult üle linna laiali: kesklinna kanti jäävad väiksemad alad, kus on 1960. aastate korterelamud, suuremad alad on Tuulteroosi elamupiirkond, Smuuli ja Ida-Niidu rajoon.

Algatasime korterelamualade teemaplaneeringu. Kõige pakilisem on muidugi parkimisega, nagu ilmselt igal pool mujalgi sellistes vabaplaneeringuga asumites: piirkond on planeeritud umbes 50 aastat tagasi, kui autosid oli vähe. Nüüd ei mahu elanike autod enam ära. Praegustes lahendustes püüame parkimiskoha kavandada poolele korteritest oma krundile. Sinna tuleb ära mahutada ka haljasalad ning mänguplatsid. Kindlasti ei taha me lubada parkimist laiendada muu elukeskkonna arvelt. Õuealade teemaplaneeringu lahenduse esimese versiooni joonistasime ise valmis. Pakume toetust hooviala korrastamiseks, kuid eeltingimus on lahenduse vastavus teemaplaneeringule. See on suunanud inimesed pakutud lahendustega tutvuma ja kaasa mõtlema.

Oleme tellinud ka roheuuringu, mille viivad läbi Artes Terrae maastikuarhitektid. Selle tulemusel loodame saada uue ja värske kontseptsiooni, kuidas linna parke ja rohealasid paremini ühendada ja arendada, et säiliks Kuressaare kui hubase rohelise aedlinna kuvand.

Vabaajaveetmise võimalusi laiendavad kindlasti Terviseparki rajatavad seiklusrajad.

Plaanide järgi tundub, et Kuressaare on väga elujõuline linn, mille elu kuurortlinna hooajalisus väga ei morjendagi. Lasteaed on ikkagi suur asi ja peegeldab mõneti ootust, et rahvastik kasvab. Kas Kuressaaret tuleb pidada kasvavaks või kahanevaks linnaks?

Räägitakse, et linn pigem kahaneb. Arve ei saa siiski alati usaldada, sest eks Tallinn kogu tasuta ühistranspordiga noorte sissekirjutusi. Linnapildis kahanemine ei kajastu, pigem vastupidi: tipptundidel on tekkinud ummikud ja parkimisraskused.

Kui suur parkimiskitsikus Kuressaares tegelikult on?

Meil pole tänavad veel nii ummistunud, et oleksime pidanud seda tasulise parkimisega reguleerima hakkama. Ega see paljuski kesklinna probleeme ka lahendaks, sest tasuline parkimine kesklinnas lükkab autod lihtsalt tasulise parkimisala piiri taha. Parkimiskohti saame juurde tekitada tänavatele, see reserv meil on. Kohati on tõesti kitsas küll. Kui nüüd EV 100 „Hea avaliku ruumi“ arhitektuurivõistluse võidutöö teostub, on kesklinn jalakäijatele meeldivam paik, kuid autodele pole enam nii palju ruumi kui praegu. Linn on ehitanud mõningaid parklaid kesklinna vabadele kruntidele, võimalusel tehakse seda edaspidigi.

Räägitakse juba uuest ehitusbuumist. Mil määral te seda siin tunnetate? Kui palju eraarendajad Kuressaare ilme kujundamisel kaasa räägivad?

Tunda on korterelamute ehitamise buumi, kohati ehk kavandatakse Kuressaare mõõtkava arvestades liigagi palju. Valminud on väiksemad korterelamute projektid näiteks Allee, Tolli ja Torni tänaval. Planeeritud on 68 korteriga elamugrupp Pikale tänavale. Ideid liigub, alates mõne spaa või kasarmute korteriteks ümberehitamisest kuni mõtteni muuta korterelamuks arhitekt Marika Lõokese projekteeritud KEKi hoone Ringtee ääres tööstusrajooni piiril. Arendaja on avaldanud küll ka soovi see ehitismälestisena kaitse all hoone lammutada. Linn on ette valmistanud ühe potentsiaalse elamuala, mille hoonestusõiguse paneme sügisel ilmselt oksjonile. Milline neist kavadest teoks saab, on raske ennustada.

Me ei arva, et linna rahvastik lähiajal märgatavalt kasvab, pigem loodame anda uue elamispinna neile, kes on pidanud siiani ehk kitsamates oludes elama.

Üldjuhul on arendaja soov ehitada võimalikult odavalt. Selle vastu võitlemisel on abiks üldplaneeringus ja linna ehitusmääruses üle sajaruutmeetrise ehitisealuse pinnaga uusehituste korral arhitektuurivõistluse nõue. Oleme sellest nõudest kinni hoidnud, sest usume, et see on õige tee. Arhitektuurivõistlused toovad alati huvitavaid ideid ja lõpptulemusena võidavad valmiva kvaliteetse linnaruumiga kõik.