Muuseumide ehitamise ja laiendamise buum, mis sai alguse 1990ndatel, on nüüd mõneks ajaks möödas. Mitte ainult Euroopas, vaid ka Ameerikas. Majanduskriisis vaevlevatest kunstimuuseumidest on siiani kõige halvemini käinud Los Angelese erakunstimuuseumi LA MOCA käsi – aasta lõpus sattus see suurtesse majandusraskustesse. Muuseumi juhtkond kaalus isegi muuseumi liitmist mõne teise muuseumiga ning kogude osalist müümist, avaliku päästeoperatsiooni osana viidi läbi korjandus ka publiku seas. Muuseumile on ette heidetud, et oldi liialt tegevuses kollektsiooniga ning jäeti suhted muuseumi külastajatega unarusse. Muuseum vahetas uue aasta hakul ka direktorit, MOCA uueks juhiks sai Charles Young (77), kes plaanib muuseumis läbi viia ulatusliku reformi. Samuti on muuseum hiljuti saanud 30 miljoni dollarilise annetuse ühe rikka erakoguja fondilt. Keerulises olukorras on ka mitmed teised Ameerika muuseumid ja kunstiüritused, kellele nii suuri erakorralisi toetusi ei pruugi osaks saada.
*
2009. aasta üks Euroopa kultuuripealinn on Vilnius. Kuigi detsembris levisid kuuldused ka sellepuhuste ürituste ärajätmisest, toimusid avaüritused aastavahetusel siiski, hoolimata sellest, et kultuuripealinna eelarve vähenes koguni neljandiku võrra. Seda, mida see endaga kaasa toob, näitab aeg. Kuid on oodata, et juunis kroonib kultuuripealinna staatust kaasaegse kunsti muuseumi avamine Vilniuses. Suvel toimub kultuuripealinna raaames ka Vilniuse kunstimess (Art Fair, 8.–12. VII), mis on ühtlasi esimene kunstiturg Balti riikides. Kogu aasta ürituste programm on Vilniuse kultuuripealinna kodulehel: http://www. culturelive.lt/, toodud kuues keeles. Tallinna kultuuripealinna tegijatel on millest eeskuju võtta.
*
Damien Hirsti „Teemantpealuu” ja selle lugu on kujunenud omaette majanduslanguse ja börsimulli sümboliks. Damien Hirsti, kes tõusis kunstimaailma paha poisina pinnale British Young Art’i tuultes 1980ndate lõpus, on oma uueks mänguväljaks valinud oksjonid, temast on lühikese aja jooksul kujunenud Euroopa kunstioksjonite bestseller. Tema tööde eest makstakse miljoneid eurosid ning väidetavalt on tema tööd ühed kallimad elavate kunstnike seas Jasper Johnsi kõrval. Tema viimane töö, kurikuulus teemantitega kaetud pealuu on tekitanud furoori nii kunstiringkondades, kunstioksjonitel kui publiku seas. Töö läks müüki 2008. aasta augustis, kuid Hirst ostis selle ühe aktsjonärina oksjonilt tagasi 75 miljoni euro eest. Septembris 2008 pani Hirst Sotheby’ kaudu müüki korraga terve näituse, mis müüdi 200 miljoni euro eest. Kui keegi on majanduskriisist kasu lõiganud, siis on see ilmselt Briti kultuuritööstuse pailaps Hirst. Praegu ringleb „teemantpealuu” Euroopa suuremates kunstimuuseumides, tuur sai novembris alguse Amsterdami Rijksmuseumist.
