Eduard Vilde tuntud kirjandusklassikuna oli ka kujutava kunsti ja teatri suur austaja.
Vilde ise on ütelnud: „Kunst on üks elu mõistmise vormidest“. Meiegi püüame elu ja kirjandust lahti mõtestada ning luua seoseid kirjanduse ning kujutava kunsti vahel – klassikutest klassikani.
Kunstinädal algab 14. septembril performance art kunsti esitlusega, jätkub argipäeva õhtuste töötubadega ning lõpeb laupäeval eesti kirjanduse laada ja kirbukaga muuseumi hoovis.
Esmaspäeval, 14. septembril kl. 17 00 Rait Rosina ja Liis Hirschi performants “Loomult Vilde”
E. Vilde on lähemal nii ajas kui ruumis, segamini lehtede ja helidega.Lisandub video, performants vabas õhus ja värsked mustandid. Jalutuskäigul pargis võib näha Vildet, muuseumi, sügisesi tumedaid puid, tiiki, lapsi ja oravaid. Kas Vilde oli mees kes kartis klaverit? Milline Vilde ei osanud saapapaelu siduda? Kes oli enne Vildet kirjaoskamatu? Kas tahe nõuab pingutust? Mis on Vildel seljas? Kuhu põgenesid lendoravad ja kes heina ära tegi?
Teisipäeval 15. septembril joonistamise töötuba (joonistame söega) ” Väikesed asjad” – algus 15.00 ja 17.00
juhendab Maiu Mooses
Kolmpäeval 16. septembril skulptuuriklass, valmistame reljeefe – algus 15.00 ja 17.00
juhendab Mari-Liis Tammi
Neljapäeval 17. septembril maali töötuba – 15.00 – 19.00
Osavõtjad peaksid endiga kaasa võtma ühe mustvalge foto Eestimaisest loodusest – metsast, merest, pihlakatest jne. Ja muidugi ei maksa ära unustada, et ka inimene on looduse osa! Töötoas vaatleme fotot ja püüame leida valguse ja varju mängust erinevaid värvitoone.
Või kes ei taha võtta fotot võib võtta endaga ka väikse tükikese loodusest – sügisese vahtralehe, seene, või muud sellist – ning selle kunstiteoseks jäädvustada.
juhendab Lea Tomson
Reedel 18. septembril tekstiilikunsti töötuba – 15.00 – 19.00
juhendab Tuuli Silber
Laupäeval 19. septembril Eesti kirjanduse laat koos rikkaliku kirjandusliku programmiga. Raamatute valikus ka galerii juubeli auks hea valik eesti kunstikirjandust.
Pisut ajaloost:
Esimene näitus Kastellaanimajas avati 15. septembril 1994. aastal. Näitus kandis pealkirja “Kolm karpi Kadrioru pargi ajaloolisi plaane.” Tutvustati juhuslikku pööninguleidu, Kadrioru pargi ja hoonestuse unikaalseid kavandeid XVIII sajandi lõpust. Näitusel olid Aivo Aia piltpostkaardid ja Eesti Kunstimuuseumi litograafilised teosed Kadrioru teemal.
Galeriis on esinenud näitustega noored ja juba väga tuntud Eesti kunstnikud: Malle Leis; Peeter Mudist, Maiu Mooses; Mari-Liis Tammi; Reiu Tüür, Tõnis Vint, Tiit Pääsuke jne.
Üritus saab teoks tänu Kunstnike Liidule, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tallinna Linnamuuseumile.
