14. novembrist on Kumu kunstimuuseumi 4. korruse projektiruumis avatud Hilda Kamdroni (1900‒1972) Tartu-teemaliste tööde näitus „Kuidas kadus Tartu. Hilda Kamdroni traumatsüklid“. Kunstniku mustvalgeid joonistusi saab näha kahes osas. Kuni 12. jaanuarini on väljas teise maailmasõja ajal valminud pildid, mis dokumenteerivad purustatud Tartut. Alates 21. jaanuarist on väljas 1960. aastatel loodud tööd, kus kunstnik vaatleb kriitiliselt modernistliku Annelinna rajamist.
Hilda Kamdroni teoseid näidatakse Tallinnas esimest korda. Näitusel väljas olevad tööd pärinevad Tartu Linnamuuseumi kogust. Väljapanekuga kaasneb mahukas kataloog, kuhu on kirjutanud Kamdroni loomingut avastanud ning avanud Enn Lillemets, samuti Andres Kurg, Linda Kaljundi ja Eero Epner.
Vähetuntud naiskunstniku näitus laiendab Kumu kunstimuuseumi püsinäituse „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“ teemade- ja autoriteringi. Kamdroni emotsionaalsed joonistused toovad esile nii sõja hävituslikkuse kui ka moodsa elu pealetungi ees seisva inimese sügava kurbuse ja nõutuse.
Hilda Kamdron sündis 1900. aastal Pärnumaal. Katkendlik koolitee lubas saada vaid lünklikku haridust, kuid 1922. aastal õnnestus tal astuda Pallase kunstikooli. Seal õppis ta katkestustega üle paarikümne aasta. Kooliajal hinnati tema õpilastöid kõrgelt tänu nende erakordsele tehnilisele filigraansusele, kuna Kamdron kujutas akvarellitehnikas äärmiselt täpselt rahatähti, mängukaarte, dokumente, fotosid jms. Siiski suhtusid kriitikud tema loomingusse leigelt ega osanud selles näha kunsti.
Järgnevatel kümnenditel töötas Kamdron peamiselt entsüklopeediliste joonistuste tegijana. Pärast teist maailmasõda tõmbus ta kunstimaailmast tagasi ja esines edaspidi ainult amatööride näitustel robustsete kollaažidega. Tema meelerahu kadus, ta suhtles harva ja vähestega, elades eraklikuna ja vaesuses. Enne surma põletas ta suure osa oma loomingust. Seetõttu leidub riiklikes kogudes praegu ainult üksikuid Kamdroni teoseid. Erandiks on Tartu Linnamuuseum, kuhu kunstniku õetütar annetas paarsada Tartut kujutavat joonistust.
Näituse koostaja on Eero Epner, kujundaja Siim Hiis ning graafilise disaini on loonud Kätlin Tischler.
Näitus on osa Kumu kunstimuuseumi püsinäitusest „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“. Näitus jääb avatuks 2. märtsini 2025.
