1970. aastatel ilmus Hiironeni loomingusse metallskulptuur, mille läbiv teema on vesi ning vee ja valguse dialoog. Hiironeni veeteemalisel plastikal õnnestus viia abstraktne kunst selle kõige klassikalisemal kujul rahva sekka ja ühendada abstraktne kunstikeel kõigile inimestele vältimatult vajaliku loodusega. Hiironeni looming on kirglik ülemlaul puhtale loodusele ja vee puutumatuse kaitsmisele. Tema veekäsitlus on ka visuaalselt elamuslik ja keskendub valguse ja vee peegelduste väljendamisele. Teda on võrreldud impressionistliku skulptoriga, kes käsitleb veepeegeldusi valgusmänge kirjeldava pinnakäsitluse abil. Tema terasskulptuuride voolavad vormid kannavad vaatajani voogavate vete aistinguid, eriti kaunid on valgusreflekside poolt küllastatud ja läikivaks töödeldud teraspinnad.

Hiironeni veeteemalisi monumente on püstitatud paljudesse Soome linnadesse, neist tuntumad on viie meetri kõrgune vett purskav monument „Meretuul” Vaasas, „Ülaveed” Hiironeni kodupaigas Ähtäris, „Elu kulg” Seinäjokil Lääne-Soomes ning „Vetevood, kosed ja lahesuudmed” Iiittis Lõuna-Soomes. Hiironen on loonud ka hulgaliselt skulptuure ja reljeefe siseruumide ja avalike hoonete interjööride jaoks. Elades ja töötades Ähtaris, on kunstnik kujundanud selle järve kaldale oma teostest isikupärase skulptuuripargi.

Näituse kuraator on Eha Komissarov.

Näituse avamise ajaks ilmub eesti-, inglis- ja soomekeelne rikkalikult illustreeritud kataloog. Näitus jääb avatuks 5. septembrini 2010.

Täname: Soome kunstivahetusprogramm Frame, Soome kultuurrahastu, Lõuna-Pohjanmaa regionaalfond