Luule: Kristiina Ehini “Kaitseala”, Hando Runneli “Sinamu”, Mats Traadi “Orjavits õitseb”, Doris Kareva “Aja kuju”, Jürgen Rooste “Ilusaks inimeseks”.
Tõlked eesti keelde: Anu Saluäär – Vilhelm Mobergi “Sisserändajad” rootsi keelest, Käbi Laretei “Otsekui tõlkes” rootsi keelest, Hans Christian Anderseni “Peer Õnneseen” taani keelest; Krista Kaer – John Banville’i “Puutumatu” inglise keelest; Kristiina Ross – Denis Diderot’ “Fatalist Jacques” prantsuse keelest; Kirsti Oidekivi ja Aare Pilv – Kauksi Ülle “Emaemamaa: valik luuletusi 1987 – 2003” võru keelest; Maiga Varik – Viktor Pelevini “Arvud” vene keelest.
Proosa: Andrus Kiviräha “Jutud”; Mihkel Muti “Kõrtsikammija: literatuur vanadele troppidele”; Jüri Ehlvesti “Palverännak”; Indrek Hargla “French ja Koulu”; Olavi Ruitlase “Kroonu”
Tõlked muUsse keelde: hollandi keelde “Woorden in de wind van de Oostzee: estnische poezie uit de twintigste eeuw”, koostanud Cornelius Hasselblatt ja Marianne Vogel; inglise keelde “Estonian Folktales. The Heavenly Wedding”, koostajad Piret Päär ja Anne Türnpu, tõlkijad Heili Einasto, Lembi Loigu, Veronika Kivisilla, Risto Järv; soome keelde Jaan Kaplinski “Kirje isälle”, tõlkinud Anja Salokannel; rootsi keelde “Raa Ord” (Kareva, Künnapi, Sinijärve luulet), tõlkinud Kalli Klement; udmurdi keelde K. J. Petersoni “Selle maa keel”, B. Alveri “Tähetund. Luuletused”, E. Enno “Rändaja õhtulaul”, tõlkinud Nadežda Ptšelovodova (Peterson koos Arvo Valtoniga).
Lastekirjandus: Piret Raua “Sanna ja salakütid”, Kertu Soansi “Teistmoodi sirel”, Aino Perviku “Dixi ja Xixi”, Jaanus Vaiksoo “Lumemöll”, Ilmar Trulli “Iseloomuga loom”.
Draama: Merle Karusoo “Misjonärid”, Mart Kivastiku “Savonarola tuleriit”, Andrus Kiviräha “Adolf Rühka lühike elu”, Jaan Tätte “Meeletu”, Urmas Vadi “Elvis oli kapis!” ja “Kohtume trompetis!”
Vabaauhind: Kivisildniku “Tali valla ametlik ajalugu”; Käbi Laretei “Otsekui tõlkes”, Jaan Kaplinski “Sõnad sõnatusse”; Jan Rahmani, Pulga Jaani, Olavi Ruitlase, Aapo Ilvese, Contra “Viie pääle”.
Esseistika: Madis Kõivu “Luhta–minek”; Jüri Talveti “Tõrjumatu äär”; Vaino Vahingu “Vaimuhaiguse müüt”; Mihhail Lotmani “Pistriku talvekarje: esseid Joseph Brodsky poeetikast”.