Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. a. aastaauhindade põhižürii koosseisus Berk Vaher (esimees), Doris Kareva, Heli Allik, Kadri Tüür ja Paavo Matsin valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:
PROOSA

• Mait Vaik „Meeleparanduseta“
• Maarja Kangro „Klaaslaps“
• Meelis Friedenthal „Inglite keel“
• Mehis Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine“
• Maimu Berg „Hitler Mustjalas“
• Nikolai Baturin „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse“

LUULE

• Jüri Kolk „Igapidi üks õnn ja rõõm“
• Silvia Urgas „Siht/koht“
• Marko Kompus „Laboratoorium. 44 luuletust“
• Kaur Riismaa „Soekülm“
• Elo Viiding „Teadvuselooja“
• Vladislav Koržets „Laulud või nii“

ESSEISTIKA

• Hasso Krull „Mõistatuse sild“
• Tiit Hennoste „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I“
• Maarja Vaino „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika“
• Leo Luks  „40 kiri“
• Janika Kronberg „Hästi valitud sõbrad“
• Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“

VABAAUHIND

• Thomas Salumets „Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit“
• Lauri Sommer „Lugusid lõunast“
• Tõnis Tootsen „Esimene päev“
• HAPKOMAH „Kuidas minust sai HAPKOMAH“
• Cornelius Hasselblatt „Eesti kirjanduse ajalugu“ ja „Ma armastasin eestlast“
• I. V. „Aedniku päevik“

NÄITEKIRJANDUS

• Eero Epner „Rasmus Kaljujärv: 30 aastat laval“
• Tõnu Õnnepalu „Mäed“
• Paul-Eerik Rummo  „Taevast sajab kõikseaeg kive“
• Ivar Põllu „Baskin, ehk nalja põhivormid“
• Urmas Lennuk „Paljasjalgne Debora“

Tõlkekirjanduse žürii koosseisus Toomas Kall (esimees), Kai Aareleid ja Lauri Eesmaa valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:
ILUKIRJADUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE

• Heli Allik – Mathias Énard „Varaste tänav“ (tõlge prantsuse keelest)
• Riina Jesmin – Norman Manea „Huligaani tagasitulek“; Mateiu I. Caragiale „Curtea-Veche kuningad“ (tõlked rumeenia keelest)
• Virve Krimm – Fjodor Dostojevski „Vennad Karamazovid“, I ja II (tõlge vene keelest)
• Ene Mäe – Kim Leine „Igaviku fjordi prohvetid“ (tõlge taani keelest)
• Tiina Randus – Kurt Vonnegut „Isemängiv klaver“ (tõlge inglise keelest)
• Sigrid Tooming – Karl-Ove Knausgård „Minu võitlus“ I ja II; Niels Fredrik Dahl „Eelmisel suvel“ (tõlked norra keelest)

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE

• Birgita Bonde Hansen – Jaan Krossi romaani „Paigallend“/„Svirreflugt“ tõlge taani keelde
• Antoine Chalvin – Mehis Heinsaare jutukogu „Mees, kes ei teinud mitte midagi“/„L’homme qui ne faisait rien“ ning Jaan Kaplinski luulekogu „Raske on kergeks saada“/„Difficile de devenir léger“ ja Doris Kareva luulekogu „Aja kuju“/„La forme du temps“ tõlked prantsuse keelde
• Irja Grönholm – A. H. Tammsaare romaani „Elu ja armastus“/„Das Leben und die Liebe“ tõlge saksa keelde
• Merike Lepasaar Beecher – Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel“ I/„The Ropewalker. Between Three Plagues“ I tõlge inglise keeld
• Anna Michalczuk – Jaan Kaplinski mälestusteraamatu „Isale“/„Ojcu“ tõlge poola keelde
• Øyvind Rangøy – Meelis Friedenthali romaani „Mesilased“/„Biene“ tõlge norra keelde

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus: Märt Väljataga (esimees), Anne Lange ja Tõnu Tannberg valis  auhinnale kandideerima järgmised teosed:

• Marek Laane – Lindsey Hughes „Romanovid. Venemaa valitsejad 1613–1917” (Äripäev)
• Mirjam Lepikult – Marc Jimenez „Mis on esteetika?” (TLÜ Kirjastus)
• Margus Ott –  Baruch Spinoza „Eetika” (Ilmamaa)
• Triinu Pakk –  Edward Gibbon „Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu.” I–II (EKSA)
• Heete Sahkai –  Giuliano Procacci „Itaallaste ajalugu” I–II (TLÜ Kirjastus)
• Kai Tafenau –  Martin Opitz „Raamat saksa luulekunstist” (TLÜ Kirjastus)

LASTEKIRJANDUS
Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Mari Klein ja Jaanus Kõuts, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

• Kätlin Kaldmaa – “Halb tüdruk on jumala hea olla”
• Triinu Laan – “Vana katkine kass. Vana katskinõ kass”
• Kadri Lepp –  “Poiss, kes tahtis põgeneda”
• Aino Pervik  – “Hädaoru kuningas”
• Priit Põhjala –  “Mu vanaisa on murdvaras!”
• Reeli Reinaus –  “Kuidas mu isa endale uue naise sai”

VENEKEELSE AUTORI  KIRJANDUSAUHIND
Venekeelse autori  kirjandusauhinna žürii koosseisus Olesja Rotar (esimees), Artemiy Troitskiy ja Juku-Kalle Raid, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed või tegevused:

• Aurika Meimre – «А. Чернявский и его роман „Семь лун блаженной Бригитты“. Комментарий»
• Andrei Ivanov –  «Аргонавт»
• Leonid Mihhailov –  «Поселения Понаровья»/ „Narva jõe asulad“
• Nikolai Ivanov –  «Детство, которого не было»
• Galina Balašova –  pikaajalise töö eest Eesti kunstnike loomingu tutvustamisel laiemale publikule
• Ljudmilla Kazarjan – pikaajalise töö eest kirjanduse valdkonnas – Maastiku luulefestivali (Ландшафтный фестиваль поэзии) korraldamise eest

ARTIKLIAUHIND
Artikliauhinna žürii koosseisus Ene-Reet Soovik (esimees), Katre Talviste ja Jaanus Vaiksoo,  valis aastaauhindadele kandideerima järgmised artiklid:

• Tanar Kirs –  Juhan Liivi kaanon (Looming 2016, nr 2)
• Hasso Krull –  Redel varemete kohal. Ene Mihkelsoni allegooriline poeetika (järelsõna Ene Mihkelsoni luulekogule “Kõik redelid on tagurpidi)
• Indrek Ojam, Jaak Tomberg –  Stseenilise oleviku mõjujõust kirjanduslikurealismi esteetikas (Keel ja Kirjandus 2016, nr 4)
• Aare Pilv –  Kokkuastumine. Märkmeid ühe luuletuse 90. trükisünnipäevapuhul (Looming 2016, nr 2)
• Kristiina Ross –  Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked (Keel jaKirjandus 2016, nr 8-9)
• Riho Saard – Kiriku, usu ja ateismi küsimus Eduard Vilde elus (Looming2016, nr 6).

Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil  2017.