Tallinn Jazz Weekend 2011
Koostöös kultuuripealinna sihtasusega avaneb Eesti Jazzliidul unikaalne võimalus võõrustada järgmise aasta 22. – 25. septembrini European Jazz Networki (EJN) aastakonverentsi, mis toob Tallinnasse üle saja jazzmuusika organisaatori ja ajakirjaniku nii Euroopast kui mujalt maailmast. Lõviosa organisatsiooni liikmetest on festivalid, mille korraldajad konverentsil infot vahetavad ja jazzituru arengusuundi lahkavad. Samuti on kohal tähtsamate ajakirjade esindajad, kes soovivad lisaks konverentsi kajastamisele tutvuda ka kohaliku muusikaga. Just eesti jazzi tutvustamine delegaatidele on jazziliidu peamine motivatsioon konverentsi korraldamisel – kindlasti on tegemist kõigi aegade suuremahulisema ja esinduslikuma delegaatide nimekirjaga muusikaekspordi sündmusega Eestis.
Selleks toimub EJNi konverentsi raames showcase-festival ehk Tallinn Jazz Week, mis toob 23.-24. IX lavale meie säravaimad artistid. Oluline on külalistele pakkuda võimalikult mitmekesist pilti eesti jazzist, sest ka delegaatide esindatavate festivalide ja klubide spekter on väga lai. Festivali avaõhtu 22. septembril sisustab inglise helilooja-pianisti Django Batesi juhtimisel meie noorema põlvkonna tuntumatest muusikutest orkester, mis on osa kultuuripealinna jazziresidentuuride projektist.
Konverentsi Tallinnas toimumise lisaplussiks on ka võimalus kuulata oma ala tippude ettekandeid, kus kajastub rahvusvahelise jazzituru areng viimasel ajal. Eestisse jõuab seda laadi informatsiooni jätkuvalt liiga vähe.
Residentuurid
Eesti Jazzliit kutsub programmi „Tallinn – kultuuripealinn 2011” raames koostöös „Jazzkaarega” külla neli rahvusvaheliselt väga kõrgelt tunnustatud muusikut. Need on legendaarne ameerika saksofonist David Liebman (mängis 1970ndatel muuhulgas Miles Davise ansamblis), vokaalansamblist M-Pact tuntud ameerika laulja ja arranžeerija Britt Quentin, maailma tippu kuuluv inglise helilooja ja pianist Django Bates ning norra elektro-improvisaator ja produtsent Jan Bang, kes toob endaga Tallinnasse kaasa rahvusvaheliselt väga kõrgelt hinnatud žanriülese muusika festivali „Punkt” koos tunnustatud muusikutega Norrast ja USAst. Kõik nad viibivad ükshaaval Eestis tavapärasest kontserdiandmisest kauem selleks, et kohtuda kohalike muusikutega, teha proove ning anda ühiselt kontserte. Lisanduvad ka meistriklassid ja tunnid meie muusikaõppeasutustes (EMTA, Otsa-nimeline muusikakool ja TÜ Viljandi kultuuriakadeemia).
Eestis ei ole tuntud jazzmuusikute residentuure varem korraldatud. Kui tavaliselt saabub külalismuusik vahetult enne kontserti, misjärel lahkub üsna kohe järgmisse kontserdipaika, siis antud formaat annab talle võimaluse kokkupuuteks kohalike kolleegidega ja koostöövõrgustike loomiseks. Kuna rahvusvahelisel muusikaturul tekib esinemisvõimalusi peamiselt tänu isiklikele suhetele, on meie muusikutel seda laadi võimalusi hädasti vaja. Projekti otsene eesmärk ongi algatada vähemalt üks ühisprojekt, mis ka edaspidi eesti muusikutele välisturul uksi avab.
Lisaks on kevadel plaanis ka „Jazzkaare” peaesineja Bobby McFerrini meistriklass, mis kindlasti annab meie muusikutele inspiratsiooni.
Tulevikuväljavaated
Nagu artikli alguses märgitud, on Eesti jazzielu viimasel kümnendil kiiresti arenenud. Kuna kohalik turg on võrdlemisi väike, siis saab arengu eesmärgiks olla pääs rahvusvahelisele turule. See ei ole kerge ülesanne. Küsimusele, kas ja kui palju on meil rahvusvahelise potentsiaaliga artiste, annab esialgse vastuse Tallinn Jazz Weekend. Kuid kõigile on teada, et meil puudub süsteem, mis aitaks neil välisturul läbi lüüa. Seetõttu on eluliselt vajalik koolitada ka spetsialiste, kes aitavad muusikuid rahvusvahelisele turule jõuda. Õigete inimeste leidmine ja motiveerimine on meie muusikutele ja jazziliidule tõsine probleem, sest keegi väljastpoolt appi ei tule – loota saab vaid iseenda aktiivsele tegevusele.
Siseturulgi on põhiprobleemiks potentsiaalse publikuni jõudmine, sest meedia pakutav muusikavalik on pidevalt ahenenud ja suur osa muusikahuvilistest ei jõuagi peavoolust väljapoole jäävate žanrite olemasolu teadvustamiseni. Seega saab jazzmuusika sõnumit edastada eelkõige kontsertidel, mistõttu on eriti oluline, et kontserte antaks üle riigi.
Kui siiani on jazziliidu kontserdid regulaarselt toimunud peale Tallinna (NO99 jazziklubis) veel Tartus, Viljandis, Pärnus, Rakveres ja Kuressaares, siis uuest aastast loodame alustada tegevust ka Ida-Virumaal.
Lisaks tundub mulle, et Eesti suves on ruumi uu(t)ele jazzifestivali(de)le. Positiivne eeskuju on paariaastane „Sõru jazz”, kus lisaks looduslikult kaunile kohale on targa reklaami ja artistide valikuga (enamiku kavast esitavad eesti muusikud) suudetud tagada ka publikumenu.
Eesti jazzi tulevik sõltub suuresti ka vastava hariduse tasemest. On oluline, et noortel oleks pilliõppimise võimalus kõikjal üle Eesti. Paraku on suur puudus pädevatest õpetajatest ning tihti on muusikakoolid liiga ettevaatlikud rütmimuusika õppekavade kasutusse võtmisel. Siiski on juba rida koole, kelle vilistlased praegu eesti jazzimaastikul ilma teevad (Viljandi, Saue, Kuressaare, Pärnu). Peamine edasise arengu lootus on seotud EM TA ja TÜ VKA vilistlastega, kes õpetajatena tööle asudes omandatud teadmised omakorda edasi annavad.
On alust loota, et kultuuripealinna ürituste raames toimuvad erakordsed projektid loovad eesti jazzmuusikale uusi võimalusi ning inspireerivad. Täpsem info Eesti Jazzliidu tegevuse ning eesti jazzi kohta laiemalt vt: www.jazz.ee