Kirjutama ajendas mind hoopis muu, see, mida te olete võimelised muutma ja kuidas veel! Nimelt filmide tõlkimine. See, et tõlgitakse enamasti kehvasti, on kahjuks juba kanooniline tõde. Kuid see, mida Te tegite ühe selle aasta parima filmiga, Kirill Serebrennikovi „Jüripäevaga” – on suur sigadus! Alates autori nime valesti kirjutamisest, filmi pealkirja ärasoperdamisest  (“Jurjevi päev” – tule taevas appi!), oli kogu tõlge lihtsalt häbiväärne. Selles filmis on tekstil väga oluline roll, see on osa ühest vägevast tervikust. Mitte iga filmi puhul ei ole see nii ja mitte alati ei mängi tekst olulist rolli. Tundub, et tõlgitud on inglise keelest, see tõlkija-inimene ei ole filmi ilmselt vaadanudki rääkimata sellest, et vene keelest ei tea ta mõhkugi. Ärge siis üldse tõlkige, kui te ei suuda palgata  korralikke tõlkijaid! Kosmos II-s oli ju Aleksandr Proškini „Ela ja mäleta” (eestikeelse) tõlketa, ehkki helitehnika halva kvaliteedi tõttu oli isegi spetsialistidel Siberi vene keelest raske aru saada.

Aga see selleks! Jumal tänatud! – vähemalt jäi solkimata, nagu seda tegite Kirill Serebrennikoviga. Film on võimas! Kui kohe pärast üle kahe tunni kestnud pingelise seansi lõppu ühelt noorelt inimeselt,  kes vene keelt muidugi ei oska, küsisin, et kuidas meeldis, siis kehitas ta õlgu – „ei saanud aru” –, sest visuaalne ja tekstiline pool ei läinud ju kokku, mingi täielik abrakadabra, eesti keeles „Kört-Pärtli särk”. Olge muidu mõnusad ja tublid! See, et peaaegu ükski film ei alanud õigel ajal ning vaid ühe korra kuulsin selles asjus vabandamist, on ju tühiasi.

Jõudu teile ja tuleme ikka ja jälle!