Plaan A: “Kalevipoeg”
Linda, kurba leskinaine,
Hakkas kive kandemaie,
Haua peale hunnikusse;
Tahtis teha tunnistähte
Pärast-põlve poegadelle,
Tulev-aja tütardelle:
Kus on Kalevite kalmu,
Vanataadi voodikene.
Kes see käiessa Tallinnas,
Silmi oskas sirutada,
Küllap nägi kalmuküngast,
Kuhu pärast-põlve rahvas
Uhkeid hooneid ehitanud,
Teinud kena kirikuda.
Kui tundmatu sõduri monumenti Tõnismäelt ära viia ei saa, siis alati saab sinna, kus juba on, juurde tuua. Esiema Linda ise kandis terve Toompea mäe kokku, et kindlustada Kalevile igavene hauarahu.
Ei ole praeguseks Tõnismäele kokku kantud kalmuküngast, mis oma mõõtmetelt vastaks maailma ajaloo suurima sõja mälestuse tähtsusele. Kes leinab, see ka kive kannab. Nõrkemiseni. Või kuni küngas on saanud linnaehituseks sobiva suuruse. Ja iga arheoloog teab, et kõige kindlamini on muistse aja varandus kaitstud sügaval maapõues.
Plaan B: põhiseadus
§ 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: /—/
2) rahvahääletusega.
§ 65. Riigikogu: /—/
2) otsustab rahvahääletuse korraldamise;
§ 105. Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamata välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik.
Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.
Kui valitsus ei taha otsust langetada ega saa seda delegeerida allapoole (näiteks Tallinna volikogule), siis peab ta otsustamise delegeerima üles. Valitsusest kõrgemal seisavad ainult riigikogu ja kodanikkond (rahvas). Kui riigikogu liikmed arvavad, et nad ei ole riigi julgeoleku küsimuse lahendamiseks Tõnismäel valijatelt mandaati saanud, peavad nad selle hankima rahvahääletusel.
Rahvahääletuse korraldamise võib algatada iga riigikogu liige ja see võib toimuda kolm kuud pärast otsuse langetamist. Selleks, et rahvahääletuse saaks läbi viia enne 22. septembrit, see tähendab, hiljemalt pühapäeval, 17. septembril, peab riigikogu otsuse rahvahääletuse korraldamise kohta langetama hiljemalt neljapäeval, 15. juunil. Otsuse sümboolsuse suurendamiseks oleks parem, kui see langeks päev varem, 14. juunil.
Rahvahääletusele pandav küsimus on lihtne: kas teie olete tundmatu sõduri mälestusmärgi Tõnismäelt teisaldamise poolt? Vastata saab kas “jah” või “ei”. Tulemus on lõplik ja teema ammendatud.