Poliitiline Euroopa (ehk siis Euroopa Liit) seostub enamasti majandusega. Rikkamad liikmesriigid kardavad vaesuda, vaesemad loodavad jõukamaks saada ning kõige kohal kummitab suurte kontsernide vaim. Ometi oleks naiivne loota, et üks selline riikide liit vaid majanduslikule kalkulatsioonile rajatuna kuigi kaua püsib.

Näib, et eriti “uued eurooplased” ei teadvusta alati täiel määral kultuuriloolist ühisosa, küllap osaliselt tingituna XX sajandi teise poole poliitilis-ideoloogilisest mõjusfäärist, mis lõikas nad “vanast” Euroopast ära. Euroopa alustalad seisavad sümboolselt kolmel künkal: Kolgatal, Kapitooliumil ja akropolil. Ka praeguses pluralistlikus Euroopas kuulub vähemalt kristliku pärandi tundmine harituse juurde. Täitmaks lünka Eesti kultuuriloolise hariduse osas, pakub usuteaduse instituut juba teist aastat võimalust alustada õpinguid Euroopa kristliku kultuuriloo magistrantuuris. Püüdmaks anda võimalikult ülevaatlikku pilti kristluse rollist Euroopa kultuuripärandi, aga ka ühiskonna kujundamisel laiemalt, on õppejõududena lisaks teoloogidele kaasatud kunsti- ja muusikaloolasi (Anneli Randla, Toomas Siitan jt), folkloriste (Kristin Kuutma, Mare Kõiva), politolooge (Alar Kilp) jt. Vaadeldakse ka eesti muinasusundi ning pärimuskultuuri ja ristiusu vahekorda üldisemalt. Kuivõrd Euroopa kristliku kultuuriloo õppekava eesmärgiks on muu hulgas ka religiooni kui kultuuriloo kujundaja käsitlemine laiemalt, tutvustatakse lisaks kristlusele teisigi maailmareligioone ning lähenetakse inimesele kui homo religiosus?ele. Info vastuvõtu kohta kristliku kultuuriloo magistriõppesse aadressil www.eelk.ee/ui