Kui 1990ndatest alates on KÜ tugevalt innustanud laste- ja noortekooride arengut läbi laulupeoprotsessi, siis järgmiseks eesmärgiks saab Portsmuthi sõnul kvaliteedi tõstmine. „Me ei räägi ainult hulgast, vaid ka harrastuse taset tuleks jätkuvalt edendada. Nüüdsest püüaks rohkem kvaliteeti tõsta, mis tähendab eesmärki, et KÜ võimaldab rohkem koolitusi ja ka nõuab kooridelt rohkem, soovides, et need oleksid kogu aeg arengus ja püüdleksid aina kõrgemate sihtide poole,” räägib Portsmuth. See ei tähenda niivõrd arvukamaid ettelaulmisi, vaid senisest suurema tähelepanu suunamist oma dirigentide koolitamisele, koorilauljate kogunemiste ja laagrite korraldamisele ning koostööd erinevate juhendajatega. „Praktika on näidanud, et huvi selliste asjade vastu on, kui võimalusi pakkuda!” ütleb Portsmuth.
Alates 1983. aastast on kooriühing korraldanud koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele igasuvise Vana-Vigala seminarlaagri, mis on Eesti suurim koorijuhtide ja muusikaõpetajate koolitusprojekt, aga koolitused peaksid Portsmuthi sõnul toimuma siiski kogu hooaja vältel: „Meil on 600 dirigenti, kellest ligikaudu 100 käib Vana-Vigalas, aga sooviks, et ka ülejäänud 500 dirigendi-juhendaja erialane kompetents oleks kogu aeg tasemel ja aina parem. Muusika muutub ju aina keerulisemaks ja tahaks, et nad käiksid igati ajaga kaasas. Laulupidu on kindlasti pakkunud selles osas väga palju huvitavate teoste näol, aga soovin, et areng oleks üleüldine, mitte ainult teatud teoste põhine,” ütleb Portsmuth.
Erinevalt oma eelkäijatest on Veronika Portsmuth õppinud dirigeerimise kõrval klassikalist laulmist ning leiab, et noodist lugemise edendamise kõrval on teiseks tähtsamaks suunaks vokaaltehnika arendamine. „Tänapäeval on tõesti palju häid metoodikaid ja võimalusi seletamaks hääleaparaati nii, et inimesed leiaksid selle, mis neile sobib. Hoolimata võimetest ja hääleomadustest saab ka amatöörkollektiiv töötada väga professionaalsetel alustel ja see võikski olla siht,” arutleb Portsmuth ja lisab: „See aga tähendab, et me ei suhtle ainult koorijuhtidega, vaid teeme seminare ja töötubasid ka koorilauljatele. Tõesti loodan, et see on võimalik kogu riigi piires. Ilmselgelt räägivad meie kahjuks vahemaad ja finantsiline olukord, mille puhul saab ehk KÜ kaasa aidata. Me tahame seista selle eest, mis on kvaliteetne ja hea!”
Eesti Kooriühing ühendab katusorganisatsioonina Eestis nii koore, puhkpilliorkestreid, dirigente kui ka muusikaõpetajaid, kes on omakorda KÜga seotud seitsme alaliidu kaudu. Koordineerimise ja katusorganisatsiooniks olemise kõrval on aga KÜ peaeesmärgiks valdkonna arendamine, mida silmas pidades just praegu täiendatakse järgmiseks aastakümneks kinnitatud uut arengukava. See annaks Portsmuthi sõnul ka alaliitude esindajatele konkreetsemaid ülesandeid kui seni ning ärgitaks nii sisemisele kui välisele koostööle ja kommunikatsiooni parandamisele. Viimast teenib ka Portsmuthi idee avada KÜ kodulehel koorialane foorum.
Kooriliikumise üldpilti aitab aga luua viimase laulupeo raames käivitunud laulupeo register ehk uus andmebaas, kus on eraldi arvel iga koorilaulja ning puhkpilli- ja rahvapillimängija. See annab Eesti koorimaastikust küllalt hea pildi. „Mind isiklikult huvitab väga just see info, mis puudutab kooride taset, mida on võimalik näha tänu ettelaulmistele,” ütleb Portsmuth. „Samuti annab register hea pildi maakondlikult – kus on kooritegevus passiivsem või kus mõni kooriliik tagasihoidlikumalt esindatud. Sellest kõigest saab teha päris palju järeldusi ning näha, mida on vaja arendada ja kus õlg alla panna.” Maakonna pinnal praegu aktiivne suhtlemine puudub ja selleks, et koorilauluharrastust saaks ka regioonikeskselt edendada, ongi tekkinud Portsmuthil mõte leida maakondlikud esindajad, kes suhtleksid KÜga.
„Mul on hea meel, et KÜ juhatusse oli nõus panustama ka Tõnu Kaljuste. Kindlasti tahame teha rohkem koostööd Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning ka teiste koorijuhte koolitavate õppeasutustega. Soovin KÜ juurde luua noortest dirigentidest koosneva noortekoja, mis tekitaks kommunikatsiooni kasvavate koorijuhtide ja juba kogenumate kolleegide vahel,” kirjeldab Portsmuth. „Tahaks, et tekiks mõistmine ja arusaam noorte dirigentide vajadustest ja soovidest, ühtlasi annaks noortekoda neile sõnaõiguse veidi kõrgemal koorimuusika korralduse tasemel. Esmajärgus kaasaks sinna kõik tudengid, kellel on selle vastu huvi. Eesmärk ongi tekitada suuremat põlvkondadevahelist sidusust, sest valdavalt minnakse ju tööle amatöörkollektiivide juurde,” ütleb Portsmuth.
Selget koostööd näeb Portsmuth ka heliloojate liiduga: „Ma tahan innustada heliloojaid kirjutama uut koorimuusikat, et repertuaar ei piirduks ainult Mart Saare ja Cyrillus Kreegiga, kelle looming on kahtlemata küll väga väärtuslik, aga mida on tänasel päeval väiksemate koorikoosseisude tõttu üsna keeruline laulda. Ka keskmise tasemega amatöörkoor vajab uut repertuaari, mida esitada.”
„Lõpuks tegutseme ju kõik ikkagi ühe eesmärgi nimel – et koorimuusika Eestis oleks õitsev kunst ja me suudaksime selle nimel vägesid koondada ning vabatahtlikkuse alusel seda edendada,” resümeerib KÜ uus esimees Veronika Portsmuth.