Vabakutselised on kultuurmaastiku umbrohi! Ilmselt oleks targem erialane tegevus jätta ja „päristööle“ minna? Nimelt sai loomeliitude rahvas teate: „EV-s kehtestatud eriolukorrast tulenevalt lükkub stipendiumite maksmine kõikides loomeliitudes 2020. aastal edasi või jääb hoopis ära. Stipendiume saab hakata maksma 180 päeva pärast eriolukorra ametlikku lõppu ning seda saab teha vaid juhul, kui stipendiumite maksmiseks kogunenud raha pole makstud välja loometoetustena.“ See tähendab, et praegu eelistatakse neid, kel igasugune muu sissetulek puudub või on nad riigi- ehk turvalises kultuuriasutuses tööl. Nii ei saa ehk varsti enam rääkida põhiseaduse täitmisest, s.o omakultuuri kaitsmisest. Kultuur tugineb ju nimelt ka vabakutselistele – sõltumatutele vabamõtlejatele, mitte ainult teatris, muuseumis ja ülikoolis põhikohaga tööl inimestele!
Stipendiumide kadumine tähendab, et teoste loomiseks hädavajalike ettevalmistuste, inspiratsiooniotsingute (palun vabandust!) ja teostusega jäädakse jänni. Loometoetus on tore, aga ma ei kujuta ette, et keegi julgeks ennast lapsevanemana jätta sellisesse seisu, mis vastaks tavaolukorra loometoetuse (praegu võib erandlikult väike kõbin kõrvalt tulla) kriteeriumidele: „Loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul, kes ei saa loometegevusest sissetulekut. Loometoetus ei ole mõeldud neile, kes käivad tööl, on üliõpilased või saavad pensioni.“ Kas see ei tähenda mitte, et riigi silmis on ideaalne looja see, kelle raamatuid ei loe keegi või kelle kunsti ei osteta? Minu kiusliku pilguga vaadates on sel juhul tegu lihtsalt andetusega.
Ükskõik, kuidas ministeerium on vabakutselise määratlenud, ei muuda see inimese identiteeti. Kunstnik, kirjanik, kuraator, muusik võib olla ajuti ka õpetaja, valvur, müüja, koristaja, reklaamitegija, ehitaja, tõlkija. Vabamõtlus on Villu Tamme pannud katelt kütma ja ristsõnu koostama, Tõnu Õnnepalu mõisat valvama. Aga on siis nende vaim provintsilinna baleriini omast tohletanum?
Nõnda joonistub välja, et vitaalse ja omapärase ning ka isepäise sisu asemel antakse pigem kehvikutele sotsiaalabi ja minnakse edasi riigikultuuriga: valmivad „EV 100“, „EV 101“, „EV 102“ ja teised regionaalarengufondi projektirahaga sündinud turismitooted. Sõltumatute salongile pakutakse: valige vaesus või andke alla!
Selle kõige taustal mõjub eriti sõgedalt, aga ka küüniliselt kultuuriministeeriumi üleskutse: „Säilitame kõigele vaatamata optimismi ja rahuliku meele!“