Viis ja pool aastat tagasi rääkis Kirill Serebrennikov, Moskva nüüdisteatri ühe lipulaeva Gogoli keskuse kunstiline juht, kõrgelt hinnatud teatrilavastaja (Eesti vaatajad said 2016. aasta festivalil „Talveöö unenägu“ näha tema „Märtrit“) ja filmirežissöör (meiegi kinodes on jooksnud tema „Õpilane“ ja „Suvi“) intervjuus Sirbile: „See on humanitaarkatastroof, mis Venemaal toimub. Kultuuriministeerium, mis peaks aitama teatrikunsti arendada, peab ennast üleval nagu tsensuuriministeerium. Täidab keelavat funktsiooni, millel ei ole kultuuri arendamisega midagi pistmist. [—] Tundub, et kultuuriministeeriumis on end sisse seadnud vene kultuuri suhtes vaenulik diversioonigrupp. Nad ei saa aru, et teater ei saa olla ideoloogia instrument või relv, sest siis ei ole ta enam teater, vaid mingi värdjas.“*
2012. aastast Gogoli keskust juhtinud Serebrennikov teatas teisipäeval, et on sunnitud sellelt ametikohalt lahkuma, sest tema tööleping lõpeb 25. veebruaril ja Moskva kultuuriamet seda ei pikenda. Kuuldused, et nii läheb, hakkasid levima veebruari algul. Venemaa teatriringkondades tekitas see pahameelt ning Venemaa teatrikriitikute ühendus saatis kultuuriameti juhatajale Aleksandr Kibovskile avaliku kirja, milles öeldakse: „Gogoli keskust ei saa olla ilma Serebrennikovita ja Moskvat ilma Gogoli keskuseta. Hädavajalik on säilitada see unikaalne teater.“ Nagu näha, Moskva kultuuriametis kriitikute muret kuulda ei võetud.
Serebrennikov kirjutab lahkumiskirjas: „Gogoli keskus elab teatrina edasi, nagu ka tema kantavad ideed.“ Selles osas vastab väide tõele, et Gogoli keskust kinni ei panda – kultuuriamet on nimetanud uueks loominguliseks juhiks näitleja Aleksei Agranovitši, kelle senisest lavastustegevusest moodustavad silmapaistvaima osa Moskva filmifestivali ava- ja lõputseremoonia ning Kuldse Kotka auhinnatseremoonia lavale seadmine. Nagu kirjutab üks vene netikommentaator: „Ljubimovi vahetasid kommunistid Efrose vastu, aga Putini ajal asendab Serebrennikovi Agranovitš. See on samasugune vahetuskurss, kui saada miljoni rubla vastu üks rubla.“ Asjaolu, et Agranovitšiga sõlmiti tööleping vaid 2022. aasta suveni, näitab, et tegemist on ajutise lahendusega, kuni leitakse võimutruum teatrijuht.
* Jaanus Piirsalu, Nüüdiskunstile tõmmati Venemaal kriips peale. – Sirp 10. VII 2015.