Oleme sulgenud füüsilise stuudiopoe, ärikliendid on ära kadunud ning samuti ei saa me korraldada töö­tubasid, mistõttu oleme kogu oma müügi veebi suunanud. See tähendab hoopis teistsugust töö iseloomu. Oleme katsunud uues olukorras näha võimalust korrastada oma e-pood ja tootmine efektiivsemaks muuta. Suhtume seega eriolukorda kui võimalusse tegeleda teemadega, mis muidu poleks igapäevases olmes nii intensiivset tähelepanu pälvinud. Loomulikult tekitab teadmatus tuleviku suhtes stressi ja paneb meid keerulisse olukorda: keegi ei oska ennustada, mis saama hakkab, milline kriisist väljumise stsenaarium lõpuks käiku läheb ning iga otsuse puhul on kaalul päris palju. Pidevalt on õhus küsimus, kas valitud tee ja strateegia on õiged ning hoiavad meie stuudio vee peal ka eriolukorra lõppemisel ning pikas perspektiivis.

Kõige raskem on mul endal hakkama saada töö- ja pereelu kombineerimisega. Kuna meie pere mõlemad lapsevanemad on ettevõtjad, siis on eriolukorras vaja teha tööd rohkemgi kui tavaliselt. Samal ajal ootab meie kaheaastane väga tähelepanu ja abikaasa poja koduõpe nõuab ka oma. Kuna selline olukord on paljudel, on koostööpartnerid ja kliendid õnneks väga mõistvad.

Kultuurkapitalil on eraldi toetusvoor, mis on mõnele ilmselt õlekõrs. Näiteks disainerite liit tõi välja, et sel raskel ajal võib abi olla loometoetusest, välja on kuulutatud vabakutseliste loovisikute toetus, kuid see mind ei puuduta. Minu tegemised lahterduvad mikroettevõtluse alla, millesse riik suhtub valdkonnast sõltumata ühtemoodi. Seega ei tunne ma, et kriisi leevendusmeetmete väljatöötamisel oleks eraldi loomeettevõtjate peale mõeldud. Mulle on aga silma jäänud palju veebiseminare, mida korraldatakse, et nõuga abiks olla. Kavatsen siiski kasutada töötu­kassa meedet ning juba ajatasin maksud null­intressiga.

Mind kui väikeettevõtjat aitaks see, kui riigiasutuste arvetasumise tähtajad oleksid lühemad. Samuti oleks väga tervitatav, kui kõik meened, mida riigiasutustel tulevikus vaja läheb, tellitaks kohalikelt tegijatelt. See aitaks kaasa nii sisemajanduse kasvule kui ka riigi brändimisele. Juba ammu on tehtud ettepanekuid, et ringmajanduse (parandusteenused, jääkide kasutamine jne) ettevõtted võiksid saada maksusoodustust. Nüüd, kriisi ajal, oleks riigil hea võimalus pöörata uus lehekülg ja teha keskkonnateadlikumaid otsuseid, panustada seeläbi ka tööjõusse ja (digi)innovatsiooni. Oleks suureks abiks, kui riigi eriolukorrast väljumise strateegia näitajatel oleks juures ka info, milliste arvude puhul milline lõdvendus käivitub – praegu on raske plaane teha.