EIA soovitusi haridus-, töö-, sotsiaal-, lõimumis- jm poliitikas on rakendatud vaid osaliselt, kuid EIA on toonud aruteludesse  uued kriteeriumid nagu inimvara raiskamise vähendamine, populariseerinud ühiskonna eneseanalüüsis vajalikke mõisteid nagu sotsiaalne kapital, kultuuriline trauma jne, innustanud kasutama stsenaariumipõhist analüüsi must-valgete skeemide asemel jne. EIA (koos paljude teiste heade algatustega) on seega mõjutanud avaliku poliitika kultuuri, piiranud poliitilise turunduse võimutsemist. Kahtlemata võiks see mõju olla veelgi  suurem, kui ajakirjanikud ja toimetajad EIAs välja pakutud probleeme pikemalt arutada võtaksid. Seni on õhin varsti peale EIA ilmumist vaibuma kippunud.     

    EIA annab panuse ka eesti keele arengusse. Kui teaduspoliitika suunab teadlased üsna karmilt kirjutama eeskätt inglise keeles ja rahvusvahelisele teadusauditooriumile, siis EIA autorina tuleb nuputada, kuidas oma  valdkonna termineid, nähtusi jm eesti keeles selgitada, uusi nähtusi nimetada jne. Arvan, et EIAt võiks eesti teaduse allkeelte arengumootorina kasutada rohkemgi.