Vähemalt sama hinnalised on seekordsel festivalil rahvusvahelised külalised, esiteks noored klassikasolistid Norrast ja Poolast ning ?Nouvelle Chanson?: La Tropa (Prantsusmaa), mille repertuaari ?anrimääratluseks on pakutud alternatiivset kammer?ansooni, põneva koosseisuga ? Julie, Marie, Carola (viiulid, vioola) ja Samie (trummid). Veel on neid iseloomustatud kui naiselikke eneseväljendajaid à la france boheemlaslikele intellektuaalidele.
Avakontserdi ?Need tähed juba säravad? sisustasid Pärnu Linnaorkester ja solistid: 19aastane Katarzyna Wasiak (klaver, Poola), 14aastane Amelie Lied Haga (viiul, Norra) ja tema 10aastane õde Sandra (t?ello). Noored solistid pakkusid sama noortele kuulajatele hästi valitud ning absoluutselt parajas mõõdus kava Viini klassikutelt. Muide, eranditult kõik solistid on Eestis peetud noorte muusikute konkursside laureaadid: Wasiak Narva Chopini konkursi võitja ning õed Hagad Tallinna konkursi ?Noor muusik? mullused tähed.
Kontserdi kava ülesehituse teljeks võis lugeda solistide rida kahanevais eluaastates, seega alustas Katarzyna Wasiak Mozarti Klaverikontserdiga nr 9 Es-duur KV 271 hästi sobiliku alapealkirjaga ?Jeunehomme-Konzert?. Millest algab kontsert ? teadagi garderoobist nagu teatergi. Järgmine tegevus on kavaga tutvumine ja see oli päris huvitav, sest kavalehe sisu oli arvestanud just nende laste ja noortega, kes sellesarnasel kontserdil esmakordselt. Tempoterminid olid eestikeelsete tõlgetega ja tekstid ilma ninnu-nännuta seletavad ja täpsed. Remargina paigutatud info, et osade vahel ei ole kombeks plaksutada, mõjus. Kuni need lapsed-noored suureks kasvavad, seni nõuavad ka Eesti Kontserdi kavad sama märkust NB!-ga markeeritult.
Ma ei tea, kas Pärnu kontserdisaali külastajad annavad endale aru, miks nendele meeldib seal kuulata kontserte sõltumata ?anrist, kuid iga kord, kui kuulen seal esimesi helisid, meenub mulle üks nimi. See on kontserdimaja akustika projekteerija Linda Madalik. Pärnu kontserdimaja suure saali akustika on nii väärtuslik, et tema autor peaks olema majas kõigile nähtaval kohal kuidagi fikseeritud. Madaliku töötulemus on selle maja saali funktsiooni olulisim tegur ? superkvaliteedi näit (mitte mõõdik).
Katarzyna Wasiak on juba väljakujunenud isikupäraga pianist, kelle pianismi võib kirjeldada eriliselt väljatöötatud laulvusega igas dünaamilises gradatsioonis ning hästi mõnusalt mõjuva mozartliku kujunditunnetusega. Märkimisväärne on aga Pärnu Linnaorkestri meisterlikkus nüüd juba kolmandaks perioodiks peadirigendi ametisse valitud Jüri Alperteni juhatusel. Just viimastel aastatel on PLO saavutuste hulgas esikohal autorina Mozart ja see kontsert kuulub kindlasti nende saavutuste esiritta.
Meeldivate hämmastuste rida igatahes progresseerus, sest Amelie Lied Haga aasta jooksul tehtud arenguhüpe on vapustav. Kui veel mullu kevadel oli tegu 13aastase lapsega, siis tänaseks on Ameliest saanud 14aastane viiulikunstnik. Omandatud kvaliteedid ja nende kasutamise professionaalsus ei jäta mingit võimalust kahelda Haga tulevikus. Tundub hoopis, et tulevik ongi juba olevik ? sellisel tasemel kõlas esitatud Haydni G-duur viiulikontsert.
Amelie 10aastane õde Sandra on nähtus, mida siin-seal nimetatakse ?imelapseks?. Kõik on õige, kuna selles eas niisugusel tasemel pillivaldamine on ime, kuid erinevalt drillimelastest naudib Sandra oma tegevust ja see ongi tõeline ime. Kui Haydni T?ellokontserdi esituses domineeris esimene ime, siis C. G. Sparre Olseni ?Norra armastuslaulu? maailma süvenemine demonstreeris suurepäraselt viimast.
?Muusikamoosi? esimene kontsert võinuks ja pidanuks läbima kogu Eesti kontserdisaalid, kuid teisest küljest: teadku kõik, mis toimub Pärnus kevadisel koolivaheajal.
