2021. aasta jaanuaris käivitatud Tallinna strateegiakeskuses on nüüdseks kolm ja pool kuud tegutsenud linna strateegilise planeerimise teenistus. Teenistust juhib inimgeograaf ja regionaalplaneerija, viimati rahandusministeeriumis riigireformi suunanud Raido Roop. Strateegilise planeerimise teenistuses on moodustatud ruumiloome kompetentsikeskus, mida juhib endine Põhja-Tallinna linnaosa arhitekt ja linnaplaneerimisameti arhitekt Kaidi Põldoja. Raido Roop ja Kaidi Põldoja tutvustavad siinkohal uute struktuuriüksuste rolli ja visiooni.

Uuelt strateegilise planeerimise teenistuselt loodetakse palju. Sellelt oodatakse Tallinna arengu tarvis pikka plaani, rohepöörde elluviimist, et pealinn saaks nüüdisaegsed jalgrattateed, laheneksid kaasamise kitsaskohad jne. Millised on selle teenistuse tegelikud eesmärgid ja tööülesanded?

Raido Roop: Mind paelub mõte siduda arengu kavandamine strateegiates ja ruumis. Seda meilt eelkõige praegu oodataksegi. Me hoiame silme ees strateegiat „Tallinn 2035“ ja vastutame linna üld- ja teemaplaneeringute ning suuremate visioonide eest. Unustada ei saa ka rohepööret, mille läbiviimiseks on loodud strateegiakeskusesse rohepöörde kompetentsikeskus. Kõige selle rahaliseks võimestamiseks on strateegiakeskuses välisprojektide kompetentsikeskus, kus töötatakse selle nimel, et Tallinna jõuaks uue rahastusperioodi euroraha. Kirsiks tordil on väliskoostöö üksus, mis koordineerib näiteks koostööd Helsingiga.

Kaidi Põldoja: Siiani on Tallinna linnaruumi visioone loodud linnaplaneerimisameti üldplaneeringute sektoris. Lisaks visiooniloomele vaatas sektor läbi ka detailplaneeringuid ja ehitusprojekte, konsulteeris arendajaid ja tegi muid sääraseid igapäevatoimingud. Uues ruumiloome kompetentsikeskuses on fookus selgemalt visiooniloomel. Jõudu ja võimekust saame juurde uutelt ekspertidelt. Meiega on liitumas neli arhitekt-linnaplaneerijat. Praegu otsime linnakunsti kuraatorit ja liikumisvõimaluste optimeerimiseks analüütik-linnaplaneerijat.

Muutunud on ka meie positsioon linnas kui organisatsioonis. Linnaplaneerimist pole tegelikult võimalik jaotada mahulise linliku ruumi kavandamiseks, rohelise ruumi planeerimiseks ja tänavaruumi loomiseks – kõik on üks tervik. Siiani on ruumi planeerimine olnud paljuski killustatud. Strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskus paikneb ametite vahel, nii on meil võimalik suuri teemasid paremini koos hoida ja neid juhtida.

Kuidas uus teenistus ja kompetentsikeskus suured visioonid väikestesse otsustesse viib?

Roop: Siin on mitu tahku. Esiteks on positiivne juba see, et strateegiakeskus on linnapea otsealluvuses ja meile on antud põhimäärusega mandaat muutusi teha. Praegu on Tallinnas liiga palju projektipõhist lähenemist, liiga palju on tegeletud teemadega, mille arendajad on lauale toonud. On küll tehtud üldplaneeringuid, kuid protsess on veninud, kolmes linnaosas on üldplaneering kehtestamata. Linnal pole olnud ühtset pikka vaadet.

Suur edasiminek ja hea alguspunkt on juba see, et strateegia „Tallinn 2035“ on olemas. Suurest pildist tuntakse puudust nii linna juhtide kui ka ametite juhtide tasandil. Kõik saavad aru, et me peame midagi muutma: liikumisviise, energiakasutust, linnaplaneerimist. Me ei saa vajadust muutuste järele enam ignoreerida, ka avalikkuse surve on juba piisavalt tugev.

Põldoja: Tallinn on olnud kaua hõre linn. Juba kas või südalinnas on olnud palju vaba, arendamata ruumi. Siiani on sellega üpris hooletult ümber käidud, ruum pole olnud väärtuslik, sest seda on olnud palju, isegi üle. Esimest korda on tunda, et ruum on väärtuse saanud, tajutakse, et see on ressurss, mis võib otsa saada.

Põldoja: Kui selle kasutust praegu õigesti ei suuna, võib juhtuda, et suured visioonid pole enam kahekümne aasta pärast teostatavad. Tallinna ametites ja juhtkonnas on hakatud rääkima ringmajandusest, rattakultuurist ja rohepöördest. Varem pole nendel teemadel tõsiselt arutatud.

Oma tegevuses juhindume eesmärkidest, mis on kirjas strateegias „Tallinn 2035“: need on rohepööre, inimmõõtmeline linnaruum ja kodu, mis algab tänavast. Meie töö on liita kõlavatele loosungitele konkreetne tegevus.

Meie esimesed kolm suurt ettevõtmist on Nõmme üldplaneeringu kehtestamine, Põhja-Tallinna üldplaneeringu viimine vastuvõtmise ja avalikustamiseni ja kesklinna üldplaneeringuga jätkamine.

Oluline läbiv teema on seejuures tervikliku sini-rohevõrgustiku kavandamine. Roheline infrastruktuur on praegu laiali eri planeeringutes ja visioonidokumentides. Üks suund on avaliku ruumi kvaliteedi tõstmine üleüldiselt. See tähendab, et me teeme enam avaliku ruumi ja avalike hoonete arhitektuurivõistlusi. Praegu valmistame ette lauluväljaku ja Kullo huvikeskuse arhitektuurivõistlust. Toetame haridus- ja teadusministeeriumi riigigümnaasiumide kavandamisel, nende loomisega koos tekib ju koolide ümber üldkasutatav väliruum.

Üks olulisem linnaehituslik visioon puudutab linnaruumi Tallinna rahvusvaheliste väravate ümber. Tegeleme lennujaama ja Rail Balticu terminali ühendamisega: plaanis on luua kesklinlikud ärikvartalid, lineaarpark ning jalakäijate promenaadid. Tallinna linnale kuulub palju maad Lasnamäel. Näiteks Kurepõllu asum on võimalusterohke piirkond, kuhu saab kavandada palju enamat kui pelgalt roheala või korterelamuid. Kaalume näiteks, kas sinna võiks laiendada lauluväljaku funktsioone. Samuti soovime jõuda detailideni: kunst tänavaruumis, avaliku ruumi kvaliteet.

Roop: Üks piirkond, mille areng ja tulevik on pandeemiast johtuvalt eriti teravalt päevakorral, on vanalinn. Sada aastat tagasi elas vanalinnas ligi 12 000 elanikku, praegu on neid umbes 2000. Vanalinn on turistidest tühi, elanikke seal pole. Linnaruumina hakkab see väärtust kaotama. Selle taaselustamine, ligipääsetavus ühissõidukitega, jala, jalgratta ja muude kergliiklusvahenditega, on üks teema, millega kesklinna üldplaneeringus kindlasti tegelema peame.

Endiselt jäävad ju alles transpordiamet, kommunaal- ja keskkonnaamet – ametid, mis määravad tegelikult suuresti pealinna tänavaruumi ja rohealade-parkide näo. Mil viisil on need kaasatud suure plaani koostamisse ja elluviimisse?

Roop: Siin on võti koostöö. Eestis on inimesi väga vähe ja tippeksperte spetsiifilistel erialadel veel vähem. Meil on need head inimesed, kes meil on, ja me peame selle ressursiga hakkama saama. Koostöötahtega saab liigutada mägesid.

Põldoja: Palju on räägitud transpordiameti rollist mootorsõidukite liiklemisruumi planeerimisel. Varju on seejuures jäänud teised teemad, mille osas koostööd teeme, näiteks trammivõrgustiku planeerimine ja lihtsad lahendused kesklinna rattateede ühendamiseks.

Roop: Kehtiv üldplaneering on ikka ja endiselt väga oluline arengut suunav dokument, kuid see on pärit aastast 2001 ning see on moraalselt ja sisuliselt vananenud. Selleks et Kesklinna linnaosa üldplaneeringu koostamisega edasi liikuda, on meil vaja mitmes asjas kokku leppida. Näiteks selles, kas Rävala puiestee läbimurre tuleb või mitte. See ongi suure pildi vaidlus ja selleks ongi uus üksus sobiv paik.

Põldoja: Avaliku arutelu ärgitamiseks ja otsuste kujundamiseks on mitmeid vahendeid, mida plaanime kasutada, näiteks arhitektuurivõistlused ja ruumikatsetused.

Ühe ruumikatsetuse kohta – eelistada kesklinna piirkonnas suvekuudel kergliiklust – küsitakse arvamust lausa rahvaalgatuse keskkonnas. See algatus on saanud üle 5000 allkirja. Kas sellest saab esimene ajutine ruumikatsetus Tallinnas?

Roop: Meil on olemas ka arhitektide liidu ettepanek muuta osa Rävala puiesteest järgmiseks suveks autovabaks. Need on kindlasti kaalumist väärt ettepanekud. Tartu autovaba puiestee näitel tahaksin küll sellise suuna võtta ja ajutiste lahendustega katsetada. Kaalumise koht on, kui kiiresti alustada ja kus seda teha. Me peame arvestama, et inimeste harjumusi pole võimalik üleöö muuta. Praktika näitab, et kui näiteks teetöödeks on mingid tänavalõigud kinni, siis liiguvad ummikud lihtsalt mõnda teise kohta. Autojuht ei lähe bussi peale ega istu jalgratta sadulasse. Kultuuri muutumine võtab aega.

Rävala puiesteel tuleb lihtsalt täpsemalt läbi mõelda, kuidas autovaba liiklus korraldada. Peame tagama trolliliikluse toimimise, mõtlema, kuidas piirkonna elanikud, Solaris, välisministeerium ja väikesed ärid saavad oma asjad aetud. Minu teada pole linnavalitsuses praegu veel rahvaalgatuse kohta selget otsust langetatud. Nüüdisaegse linnaruumi seisukohalt on see idee sümpaatne, vaja on täpsustada maht ja kohad.

Paljud rattaliikluse kitsaskohad, sealhulgas kesklinnas, saavad lahenduse uute eurorahastuse meetmetega. Ka ühistransport areneb. Vanasadama tramm tuleb, need vahendid on sisuliselt juba eraldatud. See aitab veidi leevendada ka Hobujaama sõlme läbilaskvuse probleemi.

Tihti ei alga ruumiloome mitte niivõrd visioonidokumendist kui projekteerimistingimustest, millega pannakse paika lähteülesanne, mida projekteerija lahendama hakkab. Kui lähteülesanne näeb ette näiteks sõiduteid või pügatud muruga parki, siis ei hakata üldjuhul projekteerimise käigus kavandama rattateid või linnaniitu. Mil määral sekkute te tingimuste koostamisse?

Põldoja: Rakenduslik pool on väga oluline ja seetõttu ei ole uues struktuuriüksuses neist ülesannetest täielikult loobutud. Kui varem vaatas üldplaneeringute sektor läbi peaaegu kõik detailplaneeringud ja projektid, siis nüüd keskendume suurema ruumimõjuga aladele. Need on näiteks suured detailplaneeringu alad, nagu Bekkeri, Meeruse ja Vanasadam, Volta, Krulli, samuti riigigümnaasiumid, mis tõmbavad paljusid inimesi. Meie teenistusse jõuavad endiselt avaliku ruumi projektid: liikumisvõrgustikud, pargid, promenaadid jms. Me ei sekku väikesemahulistesse korterelamuarendustesse, mille mõju linnaruumile pole nii suur.

Üks oluline töölõik, millega koostöös teiste asjaosalistega tegelema hakkame, on torupiirded. Peame mõtlema, millega need asendada, et oleks tagatud ohutus, kuid visuaalset reostust ja takistusi jalakäijatele oleks vähem.

Roop: Otsime koostöös transpordiametiga ka kohti, kust torupiirded üldse ära võtta. Minu teada on torupiirded ka osaliselt ohtlikuks tunnistatud, neid peab hakkama vähendama.

Põldoja: Me tahame avalikku ruumi tuua juurde elamuslikkust. Tallinnas on siiani kõneaineks olnud suurkujude monumendid, kuid inimesed soovivad linnas näha rohkem nüüdiskunsti, näiteks installatsioone.

Kaidi, kas sina oled Tallinna uus peaarhitekt?

Põldoja: Ei ole. Kõik ruumiloome kompetentsikeskuses käsitletavad teemad on suured ja enamasti nn nurjatud probleemid. Pole mõeldav, et üks inimene suudab neid kõiki sisuliselt juhtida ja parimad ruumiotsused langetada. Minu kui ruumiloome kompetentsikeskuse juhi roll on kureerida meeskondi ja määrata igale teemale oma n-ö peaarhitekt. Me usume meeskonnatöösse, mitte ühe inimese absoluutsesse teadmisse. Riigikantselei ruumiloome eksperdirühm alustas ju ka oma tööd mõttega luua riigiarhitekti institutsioon, kuid jõudis ruumiloome meeskonnani.

Roop: Ma ei arva, et peaarhitekti puudumine on suur miinus. Peaarhitekt Tallinna-suuruses linnas ongi ehk igand. Meid viivad paremini edasi kollegiaalne otsustamine kõigil tasanditel ja hea koostöö. Kaasamine, koosloome ja kohalike elanikega lahenduste läbiarutamine tagab head ja pikaajalised lahendused. Strateegiakeskuse ülesanne on koordineerida tegevust ametiteüleselt ja leppida kokku tasakaalustatud ühine arvamus.