Laulupeoaasta

Tänavaküsitlus annaks ilmselt just sellise vastuse. XXV laulupidu „Üheshingamine” oligi meie möödunud aasta keskmeks. Mitte ainult töömahult, mida tõid kooriharjutused, ühendproovid ja ettelaulmised koorilauljatele, vaid ka inimeste hulga poolest lauluväljakul. Seni pole ükski muu sündmus rahvale laulupeoga võrreldavalt korda läinud – seda näitasid ka nii paberile pandud kui virtuaalse meedia peegeldused. Taas puhkes vaidlus, kas laulupidu on eelkõige kõrgetasemeline muusikasündmus või rahvapidu, ning netikommentaaride hulga järgi tundus see küsimus korda minevat  tuhandetele inimestele. Ka aastapreemiatele esitatud 78 nominendist enamik oli seotud laulupeoga ning kümme esitatud just peoga seoses. Kooriühingu muusikanõukogu tunnistas aasta teoks „Üheshingamise” ja laulupeo korraldaja Aet Maatee aasta korraldajaks.       

Õppimisaasta

Kooriühingu (KÜ) õppereisidel käis enam kui 40 dirigenti, kes omandasid kogemusi Euroopa suurimal dirigentide täienduskoolitusel, festivalil „Europa Cantat” XVII Utrechtis ning Harald Anderseni nimelisel kammerkooride konkursil Helsingis. Kui Utrechtis sai hea pildi amatöörkooride  hetkeseisust Euroopas, siis Helsingis oli võimalik kuulda tippkoore ning keerukat nüüdisaegset kooriloomingut. Võitjaks tuli Taani kammerkoor Hymnia, kes paistis silma suurepärase vokaali, tehnika ning väga keeruka kavaga. Eestit esindanud Voces Musicales sai väärika II koha. Üle saja koorijuhi täiendas end Vigala suveseminaril, mis on praegu Eesti koorijuhtide ja muusikaõpetajate suurim ning pikimate  traditsioonidega täienduskoolitus. Igal aastal osaleb sellel ligi kuuendik kõigist Eesti dirigentidest. Esmakordselt korraldas KÜ mullu koolituse neile juba töötavatele koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele, kes soovivad oma oskusi täiendada dirigeerimistehnika, hääleseade ja kooritöö metoodika alal. Kursus osutus väga populaarseks: esimene rühm täitus paari päevaga, praegu ootab õppimisjärge juba järgmine rühmatäis koorijuhte.  Oleme kõik harjunud sellega, et muusikaõpetaja peab oma kvalifikatsiooni hoidmiseks ja tõstmiseks end koolitama. Koorijuhilt ei nõua seda otseselt keegi, kuid ilmselgelt vajab ta täiendust vähemalt sama palju kui pedagoog. Ning on õnn, kui tema tööandja ta koolitussoovi toetab – nii moraalselt kui rahaliselt. Eesti laulupeo fenomen ei põhine sugugi pelgalt tuhandete inimese kooslaulmisel. Sarnaseid massiüritusi korraldavad juba teisedki  riigid, paljudele tuntuim on ilmselt maailma koorimängude avamisel ja lõpetamisel esinev osalejate ühendkoor, kus 20 000 lauljat bändi saatel spordihallis üles astub. Meie laulupeo ainukordsus seisneb esitatavas nelja- või enamahäälses, valdavalt a cappella koorimuusikas, mille muusikalise keerukuse astmele eelnimetatud rahvusvahelised ühislaulmised ei saa ligilähedalegi. Kuid Eestis on see võimalik ainult tänu haritud dirigentide ja lauljate rohkusele. 

Haritus pole paraku jääv suurus ehk kõrgkoolis saadud oskusi ja teadmisi ei saa paigutada pähe kui purki ning loota, et need 40 aasta pärast esialgsel kujul alles on (rääkimata sellest, et ka muusika areneb pidevalt). Aastakümnete eest konservatooriumi lõpetanud dirigendile võib vahelduv taktimõõt laulupeonoodis olla ületamatu raskus, kui igapäevatöös oma kooriga pole seda vaja läinud. Õnneks on suurem osa meie koorijuhte  õppijad, kes avasilmi ringi vaatavad ja enese harimise võimalused ära kasutavad. Mullu esmakordne täienduskursus oli üks selline, õppereisid teine ja ligi 30 aastat töötanud Vigala suveseminar kolmas. Vaja on muidugi rohkem.       

Tunnustuste aasta

2009. aasta koorimuusikapreemiate jagamisel tegi ajalugu Risto Joost, kes esmakordselt preemiate seitsmeaastase ajaloo jooksul sai neid korraga kolm. Nimelt valiti ta aasta dirigendiks, tema kammerkoor Voces Musicales aasta kooriks ning nende ühine CD „Pilgrim’s Song” Arvo Pärdi muusikaga ka aasta kooriplaadiks. Voces Musicales on oma kümne tegutsemisaasta jooksul kahtlemata Eesti koorimuusikas  erilist rolli mänginud ning paistnud silma kõrgetasemeliste kontsertide ja laia ampluaaga – lauldakse nii barokki kui nüüdismuusikat, osaletud on mitme Eesti helilooja uudisteoste esiettekannetel. Vaid aasta jagu pärast asutamist võitis koor grand prix’ Eesti segakooride võistlusel, seejärel aasta hiljem juba esikoha Tallinna rahvusvahelisel koorifestivalil. 2005. aastal saadi samal festivalil grand prix, nii et üle kaheksa aasta jõudis peaauhind  taas Eestisse. Harald Anderseni nimeline kammerkooride konkurss Helsingis on Euroopa kõrgeima tasemega koorikonkurss, kus võistlevad ka profid. Voces Musicales on esimene sellel võistlusel auhinnalise koha saanud Eesti koor. Koori selle aasta silmapaistvamate ülesastumiste hulgas on veel Arvo Pärdi muusikaga CD salvestamine, Märt-Matis Lille kammerooper „Indiate uurimine” ning Vivaldi Gloria ja Maginificati  ettekanne koos Corelli Barokkorkestriga. Risto Joost töötas möödunud aastal lisaks Voces Musicalesele ka Madalmaade Kammerkoori, Rootsi Raadio Koori, segakoori Latvija ja Eesti Rahvusmeeskooriga ning mitme orkestriga. Sellest hooajast on ta rahvusooperi Estonia dirigent ja peakoormeister, mis on uus oluline väljakutse. Tänavu aprillis toob ta ooperikooriga välja a cappella kava saksa romantilisest muusikast (Strauss, Mendelssohn, Mahler, Reger jt).  XI rahvusvahelisel koorifestivalil „Tallinn 2009” tegi ajalugu ka tütarlastekoor Ellerhein, pälvides festivali ligi 40aastases ajaloos esimese naiskoorina grand prix’. Huvitav on, et Tiia-Ester Loitme juhatusel kuuel Tallinna festivalil võistelnud Ellerhein on neist viiel ka võitnud ja vaid korra jäänud II kohale. 

Koorimuusika-aasta 2009 olulisemad märksõnad?

ENE ÜLEOJA, Eesti Kooriühingu muusikanõukogu esimees, laulupeo segakooride dirigent: Laulupidu ja Tallinna rahvusvaheline koorifestival. Kui tasemel võistlus tuleb sulle koju kätte, on see alati huvitav. Väga meeldis naiskooride kategooria võitnud Peterburi Muusikakolledži  naiskoor – nende intensiivsus, musikaalsus ja emotsionaalsus oli mulle väga suur elamus. Suurt huvi pakkus ka noorte dirigentide konkurss. See pani paraku ühtlasi mõtlema, kas meie noorte koorijuhtide pink on ikka piisavalt pikk … Eelmise aasta kontsertidest jäid eredaimalt meelde Mendelssohni „Eliase” ettekanne, Lera Auerbachi „Vene reekviemi” esitus Nargeni festivalil ning väga head kontserdid Eesti Filharmoonia Kammerkoorilt ja Daniel Reussilt: Mendelssohni ja Kreegi kava ning Haydni „Te Deum” ja Schuberti Missa nr 5 – erakordse energia ja stiilitundega läbi viidud kontsert. Mendelssohni ja Kreegi psalmid anti ka CDna välja ning see on suurepärane plaat!       

RISTO JOOST , aasta dirigent 2009, laulupeo valikkooride dirigent: Voces Musicalese osalus kõrgetasemelisel koorifestivalil The International Spring Festival Rishon-Lezion Tel-Avivis, kus esitasime Pärdi ja Tormise muusikat. Oluliseks pean loomulikult ka Vocese juubelikontserti ja plaadi salvestamist („Pilgrim’s Song” – K.T.) ning laulupidu, kus laulsime nii sega- kui valikkooride repertuaari. Väga hea loominguline koostöö oli Madalmaade Kammerkooriga, kellega andsin Hollandis viis kontserti kaasaegse muusika kavaga, ning segakooriga Latvija, kellega esitasime Riias Pärdi ja Bachi muusikat.       

AARNE SALUVEER , Eesti Kooriühingu esimees, laulupeo lastekooride dirigent: Koorifestival „Tallinn 2009”, meie organiseeritav suurim ja tuntuim rahvusvaheline konkurss. Üle pika aja saime siia kõrgetasemelisi koore Venemaalt – ja grand prix’ võitis eesti koor. Kooriühingu arengukava II etapp – uskumatu, aga tõsi, et esimese arengukava põhilised, selle kirjutamise ajal küllalt julged unistused on paljuski teostunud või teostamisel. 

Teine etapp peaks keskenduma liidrite, s.t dirigentide koolitamise põhimõtete laiapõhj
alisele arutelule ning õppekavade arendusele nii keskastme muusikaõppeasutustes kui kõrgkoolides. Ka „tingimuste loomine tippude leidmiseks” on oluline märksõna. Adolf Fredriki muusikaklassid 70 – maailma üks juhtivaid koorimuusikale orienteeritud õppeasutusi tähistas oma sünnipäeva kõrgetasemelise festivaliga „Let The Future  Sing”, millele kutsuti parimad laste-, poisteja noortekoorid kogu maailmast. Festival „Europa Cantat” Utrechtis – vaadeldav kui rahvusvahelise koostöö- ja arendusprojekti suur väljund. Oleme seal üheksa koostööaasta jooksul palju Eesti muusikat, dirigente ja koore maailmale vahendanud. Meid teatakse ja teame teiste tegemistest rohkem. On, mida võrrelda ja mida õppida. Laulupidu – hea, et just selline. „Üheshingamise”  toimus ja Tuli tuli. Tänu sellele mäletamegi igaüks veidi isemoodi, kuidas: nii enne pidu, peo ajal ja ka pärast pidu on tulnud hinge kinni hoida; ettelaulmisel oli abiks, kui mitu korda rahulikult sisse ja välja hingata; rongkäik võttis hingeldama; tasub rahuneda kui mõnel ajas vahest hinge täis; veenduda, et hingestatult tehtu läheb hinge;  ärgata ikka ja jälle uude päeva ja meenutada, et oli hingematvalt ilus. Ja et vahest ka tänu sellele tundub, et oleme olemas ja hing on sees. Paljudel.

* Jaan Kross, „Maailma avastamine”