Bologna lasteraamatumess märtsi algul on selle valdkonna inimestele üks aasta vilkamaid töönädalaid. Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakonnale oli see ühtlasi seni üks pingelisemaid. Peatun siin kahel alateemal: konflikt IBBY juhatusega ja Euroopa osakondade konverents.
Vanem põlvkond tunneb artikli pealkirjas ära ühe laulu algussõnad ja teab, et edasi tuleb juttu sõprusest ja rahust. Rahvusvahelised lastekirjanduse ja lugemise edendamisega tegelevad organisatsioonid tekkisid pärast Teist maailmasõda (IBBY 1953. aastal) eesmärgiga kokku viia maad-rahvad ja erialainimesed, et ehitada üles sõdadeta, üksteisemõistmisel põhinev elukorraldus. Viimaste aegade sündmused on aga kaasa toonud muresid, millega ei osata silmitsi seista.
2022. aasta septembris Malaisias Putrayas peetud konverentsil valiti IBBY juhtiva komitee liikmeks (ja seal nimetatud organisatsiooni asepresidendiks) Deniss Beznossov ning Hans Christian Anderseni autasu žürii juhiks Anastassia Arhipova, mõlemad IBBY Vene osakonnast.
Euroopa osakondi oli Malaisias kauguse tõttu vähe kohal ja valimiste ajal kandidaatide üle arutelu ei tõstatatud. Küll aga algatas IBBY Läti osakond juba oktoobris avaliku kirja IBBY presidendile, pannes kahtluse alla Venemaa esindajate sobivuse IBBY missiooniga kaitsta laste õigusi. Avaliku kirjaga ühinesid üheksa riigi osakonnad: lisaks Baltimaade omadele Põhjamaade ning Ukraina, Moldova ja Belgia osakond. Skandaali osalise lahenduseni aitas jõuda Taani kuninganna Margrethe II, kes keeldus patroneerimast Anderseni medali määramist protseduuri poliitilise konteksti tõttu. Anastassia Arhipova taandus oma rollist.
Bologna messi ajaks olid protesti avaldanud Balti osakonnad kutsutud IBBY presidendile silmast silma aru andma oma mässumeelsusest, mis olla pannud organisatsiooni raskesse olukorda. Siiski liitusid ka mitme muu riigi esindajad, samuti oli kohtumisel kohal Deniss Beznossov. Beznossov rääkis endast palju ja kirglikult, paludes kõik räägitu jätta konfidentsiaalseks. See asjaolu on iseenesest vastuolus jätkata maailmaorganisatsiooni asepresidendi kohal, mis eeldab avalikku suhtlust. Nimesid nimetamata võib öelda, et IBBY juhtkonnal on ilmselt hirm teiste kontinentide ja osakondade erimeelsuste ees, samuti tuntakse ohtu kaotada Vene Föderatsioonilt saadav rahaline toetus. On kuulda väiteid, et IBBY osakonnad (national sections) ei esinda riike, aga need, kes tunnevad Vene Föderatsiooni eluolu, teavad, et lastekirjanduse edendamise eest kannab seal hoolt presidendi kultuurirahastu.
Kohapeal probleemi ei lahendatud, otsus jäeti IBBY juhtorgani hooleks.
Samal ajal püüab IBBY igati näidata välja hoolitsust kõigi laste, eriti aga põgenike ja muul moel kriisiolukorda sattunute eest. 9. märtsi konverentsil „Raamat – turvaline kodu“ („Finding a Safe Home in Books“) tutvustasid raamatukogutöötajad, kirjanikud, illustraatorid jt oma pingutusi laste heaolu tagamisel. Eriti sisukas oli Belgias tegutseva lastepsühhiaatri ja kirjaniku Winny Angi ettekanne lugude osast noore inimese identiteediotsingute toetamisel.
Väga hästi üles ehitatud ja töökogemusest toetatud selgitustes osutas Winny Ang, et identiteet on seotud kuuluvustundega, ent on kaleidoskoopiline nii suuremas plaanis kui ka üksiktahkudes. Lugude kuulamine, nende jagamine nii suusõnal kui ka raamatute vahendusel laseb aga lapsel end asetada eri rollidesse ja suhetesse, elada läbi oma kogemusele lähedasi olukordi ja näha uusi võimalikke lahendusi. Oluline on kannatanud lapses üles äratada teised rollid peale ohvri oma: ta võib olla looja, abistaja, algataja jne. See annab talle jõudu eluga edasi minna. Winny Angi mõttekäike saab jälgida veebilehel everystorymatters.eu.
Ka hollandi kirjanik Edward van de Vendel toonitas, et on tähtis lasta lastel ja noortel oma lugusid jagada ja olla ise aktiivne looja. Meie lastele on ta tuntud oma koerajuttudega ja käinud Eestis esinemaski. IBBY konverentsil tutvustas ta oma tegevust noortega. Kunagi, kui tal paluti teha ülevaade noorteraamatutest, leidis ta, et seal kujutatakse väga vähe tänapäeva igapäevaelu, ja et seda häda vähendada, hakkas ta ise juhtima projekti „Slash“. Ettevõtmise mõte on, et kirjanik kirjutab raamatu koostöös mõne noorega, kes on kokku puutunud mõne olulise ühiskonnaprobleemiga ning on ka raamatu kaasautor (raamatukaanel on kaks nime ja nende vahel paaristöö märgina kaldkriips). Pikemalt oli juttu van de Vendeli raamatust „Õnneotsija“, mis on kirjutatud koos afgaani noormehe Anushiga. Oluline on anda noortele väljund, võimendada nende häält ja kogemust ilukirjanduslikus vormis. Sarjas „Slash“ on praeguseks ilmunud 14 raamatut.
IBBY Prantsuse osakonna esindaja ja rahvusraamatukogu töötaja Hasmig Chahinian esitles IBBY Yamada autasu saanud projekti. Selle sisu on pagulastele raamatukogu rajamine kõigega, mis õige raamatukogu juurde käib: raamatuvara kogumine, korrastamine, laenutussüsteemi loomine. Arutelus sai hoogu mõte IBBY eri maade osakondade tihedamast koostööst, et panna kokku põgenike keeltes raamatuvara.
Ukraina autorid Romana Romanõšõn ja Andri Lessiv selgitasid, kuidas sündis raamat „Sõda, mis muutis Rondot“. See teos ilmus 2015. aastal ja on nüüdseks tõlgitud paljudesse keeltesse, vajab aga veel laiemat tutvustamist, et panna rahvusvaheline üldsus süvenema sellesse, mida tähendab see sõda Ukrainas.
Mare Müürsepp on Tallinna ülikooli lastekirjanduse lektor ja IBBY Eesti osakonna juhatuse liige.