Selja taha on jäämas üks kõnederohke nädal. Esmaspäeva varahommikul leidis ehk nii mõnigi eestlane end ootamatult televiisori eest, et elada kaasa „Mandariinide“ meeskonnale, kui Los Angeleses jagati Oscareid. Teisipäevaõhtune ülekanne presidendi vabariigi aastapäeva vastuvõtust on juba traditsioon.
Oscari tänukõnedest pälvis sel aastal enim tähelepanu parima naiskõrvalosalise Patricia Arquette’i oma, kus ta nõudis naistele võrdset töötasu. Kõnele lisas sümboolset kapitali ka Hollywoodi hinnatuima ja tunnustatuima näitlejanna Meryl Streepi ning tema kõrval istunud ehk mitte nii tunnustatud näitleja ja laulja Jennifer Lopezi innukalt poolehoidu demonstreeriv reaktsioon. Olulisest üleskutsest jäi ühismeediasse ringlema ka Streepi ja J. Lo endel.
Vaoshoitud eestlased presidendi kõnele näitlejannadega sama innukalt muidugi ei reageerinud – kuulati vaikselt ja viisakalt. Kujundi „lõhkise kõvaketta ees“ ehk korraks muiati. President ei hakanud ka kordama oma laulupeol tehtud trikki, kus ta kõne lõppedes laulukaare-täie inimeste ees endli tegi. Õnneks jäävad aastapäeva meenutama pidulikul kontserdil näidatud pildid eelmise aasta olulisematest sündmustest photo bomber Jaan Pehkiga.
Nädal pole aga veel sugugi läbi ja pühapäeval on igal kodanikul aeg endel teha – taustaks Eesti järgmise nelja aasta tulevik. Sest mida muud riigikogu valimised on kui igaühe võimalus – ja kohustus – oma riigiga pildile jääda.
Arvata, et valimata jätmine saadab kuhugi kellelegi mingi olulise sõnumi, mis keerab kogu meie poliitilise maastiku pea peale, on pehmelt öeldes naiivne. Selline suhtumine põlistab arusaama, et kodanik saabki riigi juhtimisse sekkuda vaid valimistel ning ülejäänud ajal polegi vaja muud teha, kui kiruda.
Kui paljud meist oleksid nõus nälgima nii kaua, kuni poelettidele ilmub täpselt õige retseptiga toiduvalik? Ilmselt mitte keegi. Ometigi poliitilist nälgimist propageeritakse … Asjata.
Tehkem pühapäeval oma valik ja mõistkem, et sellega ei pea kodanikuaktiivsus sugugi päädima. Kas või eelmise aasta kõige laiemat kõlapinda tekitanud seaduse eelnõu menetlemine tõestas, et kodanikualgatustel ja huvigruppidel on võimalik – ja jällegi, lausa kohustus – võtta seisukoht ja seda väljendada ka valimiste vahelisel ajal. Küll kasvab kogemustega ka võime leppida demokraatia iseärasustega, kus lõpuks peab peale jääma üks seisukoht, mis ei pruugi alati enamuse oma olla.
Seega – valima! Sest valimata jätmine oleks alla andmine, „enekas“ (mäletate ju veel seda ebaõnnestunud omakeelset vastet selfie’le, enne kui endel käibele tuli).
Oscarite gala endlitest on seni suurima leviga eelmise aasta õhtujuhi Ellen DeGeneresi oma, mida jagati üle kahe miljoni korra ja mis jääb ilmselt rekordiks veel õige mitmeks aastaks. Ehk küll mitte nii kauaks, kui 1995. aastast püsiv riigikogu valimistest osavõtu rekord (69%).