Seetõttu on meie ühine taotlus, et kontsertide ning etenduste piletimüügile jääks kehtima kõigile võrdne 5%-ne käibemaks, kuna:
1. Tänases majandussituatsioonis on kultuurikogeja pileti hinna osas tundlikum kui kunagi varem ning kultuuriürituste külastatavus on juba langenud. 13%-line käibemaksutõus tähendaks enamusele veelgi harvemat kultuurikogemust ning vähendaks seega oluliselt korraldajate võimalusi finantsriskide võtmisel ehk ürituste korraldamisel. Kõige riskantsemad on loomulikult just kultuuriliselt harivad sündmused, mis jääks palju vähemaks. Tulemuseks võib olla vaimselt vähenõudlike või isegi kaaskodanike suhtes ohtlike asendustegevuste võimendumine, eriti noorsoo ja vähem kindlustatud elanikkonna seas.
2. Kontsertide ja etenduste ärajäämine tähendaks, et antud valdkonna käibemaksulaekumine maksumäära tõstmisega mitte ei tõuseks, vaid hoopis langeks: käive ei vähene mitte ainult piletimüügi osalt, vaid ka kõigi valdkonna teenusepakkujate tegevuselt (heli ja valguse rendifirmad, turvafirmad, kontserdikohad, autoritasu- ja piletivahendus jne). Nõnda käivituks ahelreaktsioon, mis viiks majanduslikult komplitseeritud olukorra süvenemiseni riigis.
3. Kultuuriürituste käibemaksu soodustus kehtib 24 Euroopa riigis 27st. Kultuuriüritustele maksimaalse käibemaksumäära rakendamisel kaotaks Eesti oma niigi hapra konkurentsipositsiooni Euroopas ja Baltimaadel, see omakorda avaldab loomulikult otsest mõju transpordi-, majutus- ja toitlustusasutustele ning vähendab Eesti riigi sissetulekut ka turismiga seotud tegevusaladelt.
4. Eelmise kultuuriürituste piletimüüki puudutanud käibemaksuredaktsiooni kuulutas Riigikohus lähtuvalt võrdse kohtlemise printsiibist põhiseadusega vastuollu minevaks. Leiame, et Kultuuriministeeriumi pakutud lahend, mille kohaselt hakkaks kõigile kehtima 18% käibemaks, 13%-ne vahe aga kompenseeritaks valitud asutustele, oleks sama printsiibi seisukohalt enamgi tasakaalust väljas. Paljudel aktiivsetel ja innovatiivsetel kultuurikorraldajatel kaoks motivatsioon tegutseda ettevõtluskeskkonnas, mis ei taga võrdseid konkurentsitingimusi ega lähtu toetuste jaotamisel tegelikust kunstilisest kvaliteedist.
5. Leiame, et võrdselt klassikalise muusika institutsioonide ja riigiteatritega väärivad soodsaid tingimusi ning stabiilset rahastamist ka avangardteatrid ning popkultuuri arendavad organisatsioonid ja kodanikualgatuslikud ettevõtmised, millel on olnud ilmne mõju Eesti kujunemisele Euroopas ja maailmas huvi äratavaks ja konkurentsivõimeliseks kultuurriigiks.
Mõtteavaldusega on 12. novembril 2008. aastal ühinenud (tähestiku järjekorras) Disainiöö, Eesti Draamateater, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Eesti Teatriliit, Green Christmas Festival, Hard Rock Laager, Hea Uus Heli, Jazzkaar, Kultuurikatel, Kumu ÖÖ, Kuressaare Linnateater, Leigo Järvemuusika, Maailmaküla Festival, Naapurivisa Festival, Nargen Festival, Teater No99, Rabarock, Rakvere Teater, SA Eesti Teatri Festival, Schilling Festival/Rampade Org, Tallinna Linnateater, Vana Baskini Teater, VAT-teater, Von Krahli Teater.