Jaak Sooäär on kahtlemata üks laiahaardelisemaid muusikuid ja inimene, kelle tegevus puudutab mitme valdkonna huvilisi ja asjatundjaid. Džässkitarrist, õpetaja, ansamblijuht, vabaimprovisaator, helilooja, laulukirjutaja, klassikalise ja džässmuusika ühendaja – kõik need sõnad iseloomustavad teda hästi. Õigustatult nimetatakse teda Baltimaade viimaste aastakümnete aktiivsemaks džässmuusikuks. Eesti muusika- ja teatri­akadeemia tudengitel on olnud juba paarkümmend aastat hea võimalus tema käe all muusikat õppida ja kujundada oma arusaamu muusikast.

Silmale nähtavam on kahtlemata Sooääre tegevus džässmuusikuna. Kuid ta on salvestanud ja esitanud palju materjali, mis ei ole kindlasti algselt mõeldud elektrikitarrile ega džässilikuks esitamiseks. Tema Bachi muusika tõlgendused koos Andres Mustoneni ja Ivo Sillamaaga on vaid vähesed näited sellistest.

Vähem teatakse Sooäärt laulu­kirjutaja ja heliloojana. Selle puuduse kõrvaldab vähemalt neile, kes otsida oskavad, hiljuti ilmunud noodiraamat „Laulud ja lood“. Raamatu on välja andnud Read Kirjastus ja toimetanud Ronja Soopan – ka kujunduse ja noodigraafika on teinud tema.

Laulud ja lood, mis raamatus esindatud, on hea läbilõige autori muusiku- ja loometeest. Esimesed pärinevad juba 2000. aastast ja varasemast, kui Sooäär õppis veel Kopenhaageni rütmimuusika konservatooriumis. Väga sümboolne on romantiline unelaul „Mere tagant“, mis räägib autori igatsusest kodu ja kallima järele. Kopenhaageni rütmimuusika konservatooriumi lõpetanuna on Sooäär üks esimesi džässmuusika alal diplomi saanud eestlasi. 2001. aastal koju tulles sai ta oma kogemusi kohe hakata õpetaja ja džässmuusika osakonna loojana edasi andma Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Kuna sahtlisse kirjutamine ei ole tegevmuusiku puhul ilmselt kõige igapäevasem, siis on peaaegu kõik lood seotud ühe või teise ansambliga, mille koosseisus on Sooäär läbi aegade olnud. Kogumikus on alates 1998. aastal asutatud triole Sooäär-Vaigla-Ruben loodud loost „Rainy Summer“ kuni ansambli Juhan 2019. aasta lugudeni „Ei ma mõista palvet teha“, „Kust jalgtee kõrvale käänab“ jt.

Stiililt on noodikogumik sama kirev kui Sooääre endagi loometee. Siit leiab rahvalaulusugemetega lugusid „Kõver polka / Twisted Polka“, samuti džässi ja rokki (ansambli Juhan tarbeks loodud muusika, The Dynamite Vikingsi looming) ning vähe avangardsemaidki teemasid „Perfect Escape“, „December“ jt. Need viimased on tuntud koosseisudest Heavy Beauty koos leedu saksofonisti Liudas Mockūnasega ja Dessert Time koos saksa saksofonisti Daniel Erd­manniga.

Rokilugusid sirvides ja kuulates tulevad meelde kitarrilegendid nagu Jimi Hendrix, kes oma stiilikäsitluses ületavad piire ja segavad kokku kõikvõimalikke elemente. Nii on ka Sooäärel palju dissoneerivat ja rütmiliselt keerukat materjali, millele annab peale mängida suhteliselt vaba improvisatsiooni. See pakub võimalusi eri tsitaatideks, huumoriks ja meloodialiinideks, mis viivad täpselt sinna, kuhu autor soovib, ega lase ennast kammitseda harmoonia või muude reeglite kütkeist. Palju leiab korduvatel riffidel põhinevaid lugusid, mis on rütmiliselt väga põnevalt paigast nihutatud: elurõõmsad „Happy Monster“, „Rõõmus vang / Cheerful Prisoner“ jt.

Omaette koosluse moodustavad mõtlikumad, vahel keerukama džäss­harmooniaga „Waltz For A.A.“, „Vaga vesi“, „Goodbye July“, „Teisele kaldale / To the Other Side“, „Sabaga täht / A Shooting Star“ jt. Need on teadlikumale džässipublikule tuttavad ansamblite Sooäär/Yaralyan/Ounaskari ja Eesti Keeled repertuaarist. Nende lugude kaasa­kiskuvalt ilus meeldejääv meloodia loob väga erilise atmosfääri ja jääb kummitama pikaks ajaks.

Mulle on kõige sümpaatsemad ja harmoneeruvad oma mõtetega filosoofi­lisema tekstiga lood nagu „Minevik“, „Virvendus“ ja „Valgust valgub“. Harmoonia, meloodia ja sõna moodustavad ülihea terviku ja lubavad neid lugusid varem mitte kuulnuna tekkida täiesti oma kujutlusmaailmal, justkui head raamatut lugedes. Hiljem neid laule teiste esituses kuuldes on tore ära tunda – nagu filmi vaatamisel pärast raamatu lugemist.

Juhan Liivi luulele loodud laulud ansambli Juhan repertuaarist on ehk viimase aja kuulajatele kõige tuttavamad. Neid Riho Sibula lauldud lugusid kuuleb nii mitmestki raadiojaamast üsna tihti. Valitud tekstid kajastavad hästi tänapäevalgi aktuaalseid teemasid: muret eesti rahva püsimajäämise ja kokkuhoidmise pärast.

Selles väikeses noodiraamatus on palju avastamist. Olgu siis muusikutest muusikagurmaanidele, kes sõrmitsevad neid lugusid mediteerides oma lõbuks kitarril või mõnel muul pillil, või muusikaõpetajatele, kes otsivad õpilasi kõnetavat ja põnevat eesti nüüdismuusikat. Külmaks ei tohiks see kogumik jätta kedagi. Tuleb ainult leida see aeg süvenemiseks ja nauding on garanteeritud.