Kontserdi avanumbriks oli Arvo Pärdi 1977. aastal loodud miniatuur „Variatsioonid Arinuška tervenemise puhul” Diana Liivi kaunikõlalises ja lummavas esituses. Väga hästi haakusid sellega sopran Kai Kallastu lauldud Veljo Tormise kolm miniatuurset vokaaltsüklit: „Neli kildu” (1955), mis on loodud üliõpilaspäevil  Moskva konservatooriumis, põhinevad Juhan Liivi luulel, samuti nagu ka vokaaltsükkel „Kolm lille” (1960), ning Aleksander Suumani kaunitele ja poeetilistele tekstidele on Tormis loonud tsükli „Kimbuke tähti” (1963). Nendes lauludes mõjus sümpaatsena Kallastu selge diktsioon, ka tuli neis hetkemeeleoludes hästi esile lauljanna kaunitämbriline ja ühtlane vokaalikäsitlus. Liiv oli oma sisendusjõulise ja täpse klaveripartiiga lauljale suurepärane  partner. Kontserdi lõpuks kõlanud Liszti „Kolm Petrarca sonetti” (1839) on huvitav teos, ent nii lauljale kui ka pianistile suur väljakutse. Liszt lõi „Kolm Petrarca sonetti” pärast viibimist Itaalias ning mõjustatuna itaalia ooperi traditsioonidest. Laulud eeldavadki lauljailt suurt tehnilist üleolekut nii madalas kui ka kõrges registris ja teatavat ooperlikku häälekasutust, mis omakorda tugineb häälelisele vastupidavusele ja vabadusele nii pianissimo’s  kui forte’s. Selles osas on lauljannal kindlasti arenguruumi, küllap tuleb siis ka julgus ja vabadus Petrarca erakordselt kaunite tekstide emotsionaalsel edasiandmisel. Muudatuste tõttu välja kuulutatud kavas esinesid ka sopran Pille Lill ja pianist Piia Paemurru. Kahe kogenud artisti veenvas esituses sai publik nautida Urmas Sisaski vokaaltsüklist „Ganymedes” (1995) kolme laulu: „Rõõmule”, „Ma armastan su armastust” ja „Õnne ootel”.  Kahtlemata on Lill suurepärane publiku valitseja ja paneb sopranina end alati kuulama. Meisterlikus koostöös Paemurruga loodi kuulajaile emotsionaalselt kaasa haaravad hetked.