3. juunil möödub 545 aastat ühe Tallinna linnakindlustuste sümbolobjekti, Kiek in de Köki suurtükitorni esmamainimisest. 1475. aastast pärineb sissekanne rae arveraamatusse, kus mainitakse uue torni ehitust, mis valmis oma esialgsel kujul 1483. aastal.
Kiek in de Kök oli valmides tõeline sõjahiid, kõrguselt ja tulejõult linna võimsaim, “mille väärilist tervel Läänemere maal leida ei ole”, nagu mainib Balthasar Russow oma Liivimaa kroonikas. Torni ajalugu on olnud pikk ja kirev. Kui 1577. aastal piirasid linna vene väed, oli just Kiek in de Kök see, mis vaenlasele kõige rohkem meelehärmi valmistas. Mainitud lahingute jäljed on torni seinas tänaseni näha, raudkuulidest rist meenutab langenud tornipealikku, kingsepp Hans Schultet.
Kui vana suurtükitorn kaotas sõjalise tähenduse, kinkis keiser Aleksander II selle 1864. aastal vastloodud Kaarli kogudusele ning algas hoopis rahumeelsem periood Kiek in de Köki ajaloos. Siin asusid eluruumid, töökojad ning raskejõustiklaste harjutusruumid.
1938. aastal soovis president Konstantin Päts rajada torni Eesti iseseisvuse muuseumi, kuid kõik läks plaanitust väga erinevalt. 1940. aastal alanud okupatsiooni järel paigutati Kiek in de Kökki likvideeritud Sõjamuuseumi varad, mis 1941. aastal liideti ENSV Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseumi kogudega.
Tallinna Linnamuuseumi valduses on Kiek in de Kök 1958. aastast. 1970. aastatel pälvis torn rahvusvahelist tähelepanu fotonäitustega ja praeguseks on saanud osaks suurest linnakindlustuste ajalugu tutvustavast Kiek in de Köki kindlustustemuuseumist.
4. juunil ootab Kiek in de Kök külalisi!
Ekskursioonidel ärkavad ellu endiste aegade tegelased, lood ja legendid. Külastatakse ka torni salapaiku, kuhu linnakodanik tavaliselt ei sattu. Olete väga oodatud!
Kell 18.30 sünnipäevaekskursioon eesti keeles, registreeri SIIT
Kell 16.00 sünnipäevaekskursioon vene keeles, registreeri SIIT
Piletid 10/8 €
Info leiab ka muuseumi kodulehelt. Kiek in de Köki ajaloost saab peatselt lähemalt lugeda muuseumi ajaveebist.
