Kunagi, aastakümneid tagasi, toimusid heliloojate liidus heliloojate majas teisipäeviti loomingulised kohtumised stiilis “uued teosed ja esiettekanded”. Seal sai kuulda omas ajas täiesti uuenduslikke teoseid nagu näiteks Arvo Pärdi tintinnabuli-stiilis oopused, Lepo Sumera, Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüüri jt heliloojate uued tööd. Need õhtud polnud küll üksnes uue muusika kuulamiseks, kohe anti ka võimalus aruteluks, s.t küsimuste esitamiseks autorile endale. Siinkirjutajale jäi sellest meelde väga muljetavaldavaid hetki.
Vana mõte, aga samas uus algus: heliloojate liidu ja Von Krahli teatri uus talk-show vormis muusikaline koostööprojekt “Helilooja, kes sa oled?” tõi teatrisse kuulama need muusikahuvilised, keda huvitas Peeter Vähi looming.
Õhtu avanumbriks oli tegelikult Peeter Vähi teos “Müstiline ühinemine” (Neeme Punder flöödil, Peeter Vähi tanpura’l), mis oli ka antud muusikaõhtu ainus “elav” kontsertnumber.
Vestlusring avas Timo Steineri hoogsal eestvedamisel Peeter Vähi kui helilooja ja interpreedi muusikalisi muutumisi. Näiteks, et kuidas Peeter Vähi leidis enda jaoks tähenduse ida kultuuris ning kuidas ta loobus aastal 1989 levimuusikast kui sellisest üldse.
Teadagi on keeruline, kui helilooja räägib oma loomingulisest kujunemisteest, ja eriti huvitav, kui seda teeb Peeter Vähi, ida muusikat läänelikuga sünteesiv helilooja, mõtleja ning tõlgendaja.
Kõlab muusika ning räägib helilooja – sellest, kuidas teda kunagi huvitasid rock-ansamblite publikumenu ning hiljem audiovisuaalsed kunstimustrid. Töö ja inspiratsiooni vahekorrast rääkides mainis Peeter Vähi, et esmane on loomeprotsessis ikkagi inspiratsioon, mis tähendab hetke, kui tuleb teose idee. Samas jäi jutuajamises kõlama mõte, et inspiratsiooni ei “saa tellida” – kui on, siis on kõik korras, ja kui pole, eks siis tuleb oodata järgmisi aegu.
Mis oli sellel üritusel hinnatavat ja mis oleks võinud olla ka teisiti? Hea kogemus oli eelkõige see, et nüüd on heliloojate liidu ja Von Krahli teatri koostöös tekkinud uus suhtlemiskanal vahendamaks heliloojat ja publikut, kunstniku ja tema tõlgendajat. See on juba iseenesest rikastav kontaktivõimalus nii paljude muusikaliste loojatega, kelle nimekiri olekski paslik avaldada edasiseks meelespidamiseks: Age Hirv (24. X), Tõnu Kõrvits (21. XI) ning Margo Kõlar (19. XII). Ilusaid ja huvitavaid muusikalisi kohtumisi – küsida võivad ju kõik. Vastused on päris kindlasti hästi huvitavad.
