Olen mõelnud Maarja Vaino fraasidele „rahvuslik kultuuripoliitika“, mis vajavat muutusi, ja „rahvuskultuurilised vajadused“, mis olevat rahvusvahelistumise prioriteedi juures jäänud unarusse.1 Mulle ei ole päris selge, mida silmas peetakse, kuid oletan autori teiste kirjutiste põhjal, et mure taust on mõne aja eest suletud eesti kirjandusklassika toetusprogramm.
Muidugi vajab kodumaine kirjandus toetust ning väärib populariseerimist, olgu tegu klassika või uudisteostega. Kriitikastatistika põhjal võib praegu suuremale osale Eesti riiklikest kultuuriväljaannetest ette heita paraku lausa vastupidist: ollakse rõhutatult rahvuskultuurikesksed. Nimelt selgub ajakirja Keel ja Kirjandus värskes numbris ilmunud Hanna Linda Korbi kirjanduskriitikaülevaatest, et riiklikes kultuuriväljaannetes ilmus 2017. aasta jaanuarist 2018. aasta oktoobrini 300 algupärase teose arvustust ning 90 tõlketeose arvustust.2 Pole paha? Pandagu aga tähele: tõlketeoste 90 arvustusest 62 ilmus Sirbis. Tõlgete hulka näib ühtlasi olevat arvatud ka eestivene kirjandus.
Muidugi on toimetustel õigus oma rõhuasetustele. Ometi on raske mõista, miks näiteks Looming, mille esimeses numbris 1923. aastal ilmusid muu hulgas Petrarca sonett „Kevade tagasitulek“ (tlk V. Ridala) ja artikkel Marcel Proustist (J. Semper), praegu väliskirjandust nõnda vähe vahendab. Ehkki ajakirja kaanele on trükitud „Eesti Kirjanike Liidu ajakiri“, ei hõlma see kuigivõrd liidu tõlkijate sektsioonis toimuvat ja mõeldavat. Viimasest saab aimu pigem almanahhi „Tõlkija hääl“ kaudu, kus arvustusi peaaegu ei ilmu. Tõlkijad ise on sellest siiski huvitatud, seda näitab kas või tõlkekriitika blogi idee.3
Korbi analüüsist on kõrvale jäänud päevalehed. On see Postimees, mis ta on, kuid kirjandusse puutuv on viimastel aastatel asjalik. Eriti tuleb esile tõsta rubriiki „Vikerkaar loeb“ ja toimetaja Alvar Loogi otsekoheseid asjatundlikke kirjutisi. Tõlkekirjanduse kohta on Postimehe arvustustest kirjutatud silma järgi pool.
Võib küsida, kas kirjanduskülgedel üldse peab mingit proportsiooni silmas pidama. Ütlen vastuseks arvud 3792, 895 ja 400 – see on mullune eestikeelse algupärase ilukirjanduse statistika.4 3792 on Eestis ilmunud raamatute nimetuste arv kokku, kusjuures 895 neist on ilukirjanduslikud teosed ja neist omakorda 400 eesti algupärandid. Tõlgitud või muus keeles ilukirjandusteoseid ilmus seega 495 nimetust – ja nende kohta 40–45 arvustust.
Paari aasta eest püüdsin koos Joosep Susiga sõnastada põhjusi, miks tõlkekriitikat ilmub vähe. Tõdesime, et kolleegi tööd ei peeta paslikuks avalikult kritiseerida, põhjalikule tõlke arvustusele ei ole platvormi, puuduvad tegijad ning mahukat tööd ei suudeta väärikalt tasustada.5 Tegelikult on ka viies põhjus: toimetajate vähene huvi tõlketeoste arvustusi tellida.
Väike kultuur on aga teatavasti tõlkekultuur ning hea teose hea tõlge rikastab rahvuskultuuri. Väide, et väike kultuur on tõlkekultuur, kehtib muide ka teistpidi: just tänu intensiivistunud rahvusvahelistumisele jõudis mullu eesti keelest teistesse keeltesse ligi sada kirjandusteost,6 sh klassikat: näiteks ilmusid inglise keeles A. H. Tammsaare „Ma armastasin sakslast“ ja „Põrgupõhja uus Vanapagan“ (tlk Christopher Moseley ja Olga Shartze) 7 ning läti keeles „Kalevipoeg“ (tlk Guntars Godiņš).
Pöörakem tähelepanu rahvuskultuurilistele vajadustele, kuid ärgem seejuures kapseldugem.
1 Maarja Vaino valimiskommentaar: rahvuslik kultuuripoliitika vajab muutusi. – Postimees 3. III 2019. https://arvamus.postimees.ee/6536439/maarja-vaino-valimiskommentaar-rahvuslik-kultuuripoliitika-vajab-muutusi
2 Hanna Linda Korp, Igapäevase nähtuse taastootmine. 2017. ja 2018. aasta kriitikaülevaade. – Keel ja Kirjandus 2019, nr 3, lk 150.
3 Heli Allik, „Kus aga oht on, seal kasvab ka rohi ta vastu.“ – Sirp 29. IX 2017.
4 Eesti Rahvusraamatukogu trükitoodangu statistika, diagramm 7. https://www.nlib.ee/trukitoodangu-statistika
5 Joosep Susi, Pille-Riin Larm, Me kiretu kirjanduskriitika. – Keel ja Kirjandus 2017, nr 3, lk 178.
6 Pille-Riin Larm, Tänavu on eesti keelest tõlgitud ligi sada kirjandusteost. [Intervjuu Kerti Tergemiga.] – Sirp 21. XII 2018.