Keeleseaduse vastuvõtmisest möödub 18. jaanuaril 30 aastat. Selle tähistamiseks toimub reedel, 18. jaanuaril kella 12-16 Filmimuuseumi konverentsisaalis (Pirita tee 56) keelekonverents.
Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis kinnitatakse, et Eesti riik peab „tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Juba esimene, 1920. aasta põhiseadus seadustas riigikeelena eesti keele, praegu kehtiva põhiseaduse § 6 sätestab eesti keele kui ainsa riigikeele staatuse riigis. Eesti keele ja teiste keelte kasutamist Eesti territooriumil on reguleerinud ja reguleerib keeleseadus (1934, 1989, 1995). Eesti keelepoliitika on lähtunud arusaamast, et rahva või rahvuse määrab ära keel ning et eesti keel on Eesti identiteedi kandja.
1989. aasta 18. jaanuaril vastu võetud keeleseadus kuulutas eesti keele riigikeeleks ning seaduse täitmist pidi kontrollima ENSV ülemnõukogu presiidiumi moodustatud keelekaitsekomisjon. 1990. aasta oktoobris tõdes aga see, et keeleseaduse elluviimiseks on vaja tõhusamaid vahendeid. Samal aastal loodi riigiministri valitsemisalas Eesti Vabariigi Riiklik Keeleamet, mis 1998. aastal muutus keeleinspektsiooniks.
Konverentsile „Keeleseadus 30“ saadab videotervituse Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas ja HTMi poolt tervitab osalejaid keeleosakonna juhataja Piret Kärtner. Keeleseaduse vastuvõtmise aega meenutavad president Arnold Rüütel, Rein Veidemann ja Mart Nutt.
Järgnevad ettekanded järgmistel teemadel: Ülle Madise “Meie väärtuslik salakeel”, Urmas Sutrop “Keeleseaduse väärtused”, Tõnu Tender “Keeleseadus (1989): loits, manifest, õigusakt”, Mart Rannut “Eesti keeleseadus võrdluses” ja Ilmar Tomusk “ENSV keeleseaduse sätted 30 aastat hiljem”.
Konverents lõpeb erakondade esindajate väitlusega keelepoliitika küsimustes. Debatti ja kogu konverentsi juhib Toomas Kiho.
Konverentsi korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts ja Eesti keelenõukogu.