Keelepoliitika ja kultuurimuutused

2 minutit

Konverentsiga tähistame keeleseaduse 20. aastapäeva.

Eesti Vabariigi “Keeleseadus” võeti vastu 1989. aasta jaanuaris pärast ägedat telgitagust võitlust. Keeleseaduse ülem mõte on aidata riigil tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kui algul keskendus keeleseadus ennekõike eesti keele eluõiguse tagamisele, siis nüüdsel ajal on rõhuasetus muutunud: tähelepanu keskmesse on nihkunud eestlaste endi keelekasutus, eesti keele erinevad esinemiskujud, kirjakeele norm jpm.

KUTSUTUD ESINEJAD (TLÜ koostöös Hispaania Saatkonnaga):
Albert Branchadell (Universitat Autņnoma de Barcelona) – Political treatment of linguistic diversity in Tallinn/Estonia and Barcelona/Catalonia
Montserrat Cortčs (Universitat de Barcelona) – A psycholinguistic stance: cognitive, social and educative dimensions
Llorenē Comajoan (Universitat de Vic) – Sociolinguistics and L2 acquisition at schools, Official Language Schools (Government funded), schools for adult education, etc.
Francesc Xavier Vila i Moreno (Universitat de Barcelona) – The impact of language regulation on demolinguistic trends/situation
Albert Bastardas i Boada (Universitat de Barcelona) – Future perspectives: language and identity in a time of global (re)adaptation

SEKTSIOONID (ALLTEEMAD):
▪ Keelekeskkond, keelepoliitika ja õigus
▪ Ühiskond, keel ja kultuur
▪ Keelte omandamine ja õpetamine
▪ Keele uurimine ja keele arendamine: keelekasutus ja keelehoole, keele standard ja muutuv keel
▪ Keeletehnoloogia, leksikograafia ja muu keelevara

Peateema kõrval on teretulnud ettekanded ka teistest rakenduslingvistika valdkondadest. Konverents on prii kõigile asjast huvitatuile!

Jaga

Samal teemal

Jaga
Sirp