Veebruaris ja märtsis jõudsid oma nähtavaima tulemuseni kaks auhindamisprotsessi: laureaatidele anti üle elutöötunnustuse poole kalduv Wiedemanni keeleauhind ja autasu(d) möödunud aasta silmapaistvaima keeleteo eest. Wiedemanni auhinna kandidaatide esitamine kuulutati välja novembris. Neljast ette pandud kandidaadist – Valve-Liivi Kingisepp, Heli Laanekask, Tiiu-Ann Salasoo ja Mari Tarand – eelistas auhinnakomisjon viimast. Ettepanekuga nõustus ka valitsus, määrates 2012. aasta Wiedemanni keeleauhinna Mari Tarandile „keelevalgustusliku saatesarja „Keelekõrv” loomise ja toimetamise, raadiosaadete „Keeleminutid”, „Ex libris” ja „Om maid maailman tuhandit …” juhtimise, igierksate kultuurisidusate keelearutluste ning nõudliku, täpse ja mõjurohke keeletaju eest, Eesti keelemõtte talletamise eest”. Nii nagu ka teadus-, kultuuri- ja spordipreemiad anti Wiedemanni keeleauhind 24. veebruaril esimest korda üle Tartu ülikooli aulas. Niigi pidulikku õhkkonda ilmestas mõjusalt Mari Tarandi hinge minev laureaadikõne. Keeleauhinnaüritused jätkuvad 19. aprillil Väike-Maarja keelepäevaga. Ettekannete hulgas on tavakohaselt laureaadi oma ning keelepargis hakkab sirguma järjekordne tamm. Möödunud aasta parima keeleteo selgitamisel jäi Emakeele Seltsi juhatuse sõelale üheksa väärt tegu, mis esitati parima valimiseks nii kõigile iseseisvusaegseile haridus- ja teadusministreile kui pandi ka rahvahääletusele. Ministrid pidasid parimaks Tanel Alumäe ja Kaarel Kaljuranna (Küberneetika Instituut) loodud nutitelefonide kõnetuvastusrakendusi. Esile tõsteti eestikeelse repertuaari omandamist ja osavõttu noorte laulupeost „Maa ja ilm” (Narva koorikool) ning tunnustati F. J. Wiedemanni saksakeelse eesti keele grammatika tõlget eesti keelde (Heli Laanekask, Ellen Niit). Narva lauljaile kuulus ka riikliku väärtusprogrammi eriauhind. Rahvahääletusest, mis kestis 7. märtsi kella 24.00ni, võttis osa 768 keelehuvilist. Enim hääli said võro keelepesä tegijad Mariko Faster, Triin Rõõmusoks ja Egle Vodi. Pidulik kokkuvõte keeleteokonkursist tehti emakeelepäeval, 14. märtsil Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumis. Ürituse videosalvestust saab vaadata aadressil http://ww.uttv.ee.

Ülejäänud parimate hulka jõudnud keeleteod olid järgmised: Eesti-keskne raamatumess Helsingis (Eesti Kirjanduse Teabekeskus), eestikeelne National Geographic (Erkki Peetsalu), elektrooniline õigekirjakäsiraamat (Martin Ehala), võro keelepesä käivitamine ja arendamine, leksikon „Majandusarvestus ja rahandus” (Jaan Alver), Austraalia eesti keele õpetajate koondamine, internetipõhise keeleõppesüsteemi käivitamine ja eestikeelse mudilasringi asutamine (Tiiu-Ann Salasoo).