Oktoobrist 2005 seisab Tallinnas Harjumäel endise Viktor Kingissepa ausamba asukohal vabadussõja monumendi nurgakivi. Ja ootab. PIIA RUBER
Tänavu mais kaitseministeeriumis kogunenud asjahuviliste ümarlauas otsustati, et juba 86 aastat vindunud ja alati tagajärjetult lõppenud plaan rajada Tallinna Vabadussõja võidu ja Eesti vabaduse auks mälestusmärk tuleb lõpuks teostada. Ümarlauast või rahvakogunemisest poleks olnud järjekordselt mingit kasu, kui äkki poleks avaldunud ka poliitiline tahe. Riigikogu võttis juba 2005. aasta märtsis vastu otsuse Vabadussõja võidu samba rajamise kohta. See ei olnud paraku kohustav, sest oma otsusega tegi riigikogu valitsusele ainult ettepaneku “korraldada koostöös Tallinna linnaga Vabadussõja võidu samba püstitamine ning tagada rahastamine.”
Peaminister Andrus Ansip võttiski ettepaneku vastu ning määras asjaga tegelema kaitseminister Jürgen Ligi. 22. juunil jõudis kaitseminister Ligi esimeste ettepanekutega ka valitsuskabinetti, kus ministeeriumis ümarlauahuviliste abiga koostatud memorandum “Vabadussõja võidu samba” rajamiseks heaks kiideti. Silme ees terendab Eesti Vabariigi 90. aastapäev 2008. aastal, mil sammas (memoriaal) Tallinnas Vabaduse väljakul ka valmis peaks olema.
3. augustil kiitis valitsus heaks korralduse eraldada “kaitseministeeriumile 815 000 krooni Vabadussõja võidu samba ideekavandi konkursi läbiviimisega seotud kulude katteks”. Tegu on peamiselt auhinnafondiga. Eilsel valitsuse istungil kinnitas valitsus ka kaitseministeeriumi ettepanekud ideekonkursi korraldamise ja võistlustööde hindamiskomisjoni moodustamise kohta. Komisjoni hakkab juhtima EELK peapiiskop Andres Põder ning sinna kuuluvad valitsuse ja riigikogu liikmed, kunstnike erialaühenduste esindajad ning juba aastaid monumendi teemaga tegelnud MTÜde esindajad, kokku 12 inimest. Nende ülesanne on koostada konkursi üksikasjalikud tingimused nii, et läbikukkumine oleks välistatud. Edasise osas annab riigikogu otsus lootust, et asi ei jää seisma ka raha taha. Protsessi taaskäivitades on valitsus sisuliselt nõustunud lõpptulemuse koos Tallinna linnaga täies ulatuses rahastama, maksku mis maksab.
Hoidkem pöialt, et seekord Eesti rahva ja juhtide närv lõpuni vastu peaks ning et otsustajad ja kogu rahvas ei peaks Eesti Vabariigi 90. sünnipäeval pealinna keskparklas autode vahel jälle häbiga silmi peitma.