Küsimus: kas pärast uue sünagoogi rajamist on Tallinnas kuidagi tunnetatav juudi äärmusluse negatiivne mõju? Vaevalt küll. Miks peaks siis negatiivset mõju eeldama Tallinnasse mošee rajamise korral? Teine küsimus: kas ammu eestlastega kõrvuti elanud minoriteet on leidnud endale uue kultuuri- ja usukeskuse ning ka kodu, kus ka kohalikud saavad košerit mekkida? Seda küll.
Nõnda ei ole eriti tõenäoline, et mošee Tallinnas võiks valmis saada varem kui kümne aasta pärast, isegi kui diskussiooni selle ehitamise üle on alustatud. Esiteks peaks Eesti islami kogukond saama tugevamaks, kui ta praegu on. Meenutame, et kui Eesti juudi kogukonda kuulub ligikaudu 3000 inimest, siis moslemi kogukond on poole väiksem. Iseenesest on ju lausa suurepärane saavutus, kui nii väike rahvakild Eestis leiab endale nii rahaka sponsori kui Sharjah’ emiraadi valitsuse tegevjuht. Siiski võiks Eesti islami kogukond end kriitiliselt hinnates küsida, kui suure pühakoja administratiivne haldamine ilma lisatoetuseta on neile üldse jõukohane. On äärmiselt positiivne, et mošeed kavandatakse ka õppe- ja kultuurikeskusena koos raamatukogu ja klassidega araabia keele õppimiseks, kuid ka õpetajate ja raamatukogu ülapidamiseks on vaja raha.
Kui kohaliku islami kogukonna pere on üksmeelne ja nende visioon selge, tuleks neil muidugi hakata pühakoda ehitama. Just sellises tegevuse järjekorras ja mitte teises. Ka Eestimaa kunagine ristiusustamine ei läinud nõnda, et enne ehitati korralikud kirikud ja alles siis hakati jumalasõna kuulutama, ikka pigem teisipidi. Nii on Tallinnasse mošee ehitamine pigem väljakutse Eesti islami kogudusele kui kellelegi või millelegi teisele. Kui neil seda teha ei lasta, on see repressioon, kes tahes selle ka toime paneks.
Islamist rääkides on ikka raske hoiduda hüperboolidest. Ennustus, et kui muhameedlaste arv on kasvanud, siis on nende häält lakkamatult üle Tallinna kuulda, kuulub pigem ulme ja fantaasia valdkonda. Arvan, et keegi meist pole nii noor, et sellist asja siinses maises elus veel oma silma-kõrvaga näha ja kuulda. Vabadusristi monument, mis valmib võib-olla just Herman Simmi viimsete näpunäidete kohaselt, on minu hinnangul palju suurem julgeoleku riskitegur, kui seda oleks moslemite pühakoda.